Bitcoini neutraalsus

Bitcoinist on laiemalt räägitud krüptoraha ja valuuta võtmes. Kuid vähem on teada, et bitcoin ei ole ainult valuuta vaid terve uus võrk ja info liigutamise protokoll. Võrk, mis lubab saavutada konsensuse kahe osapoole vahel ilma kolmanda osapooleta. Võrgu ainsateks reegliteks on puhas matemaatika. Andreas Antonopoulos räägib, et bitcoini neutraalsus tähendab seda, et süsteemi ei huvita, kes on saatja, kes saaja ning mis sisuks on. See on lihtsalt platvorm, mis edastab infot saatjalt saajale. Nagu rumal elektrikaabel. Kusjuures kõigil on ligipääs ning vabadus süsteemi kasutada, olenemata asukohast, vanusest või ajast. Eelduseks on ainult internett. Ei vaja kellegi luba. Võrdlusena internetiga toob Andreas välja, et bitcoin ainult valuutana on nagu e-mail interneti algusaegadel. Veel räägib ta bitcoini võrdlusest teiste valuutadega, eesotsas dollariga ning valuuta sobivusest religioonidesse.

Lisaks räägib ta sellest, kuidas “maailma rikkamais riigis” USAs on 60milj. inimest ilma mingisuguse idendifikatsioonita, sotsiaalnumbrita, ilma pangakontota. Ja kõigest 1 miljardil inimesel maailmas on üldse mingisugune ligipääs pankadele, krediitkaartidele ja muule elektroonilise raha teenustele. Ülejäänud 6+ miljardit kasutavad kas sularaha või naturaalmajandust. Bitcoin on eelkõige võimalus kõigile neile kuuele miljardile. Seega peab bitcoini juurutamist korraldama nii, et see oleks võimalikult sujuv ka arengumaades, kus on infrastruktuur kesine. Mõned lahendused on juba olemas: PaperWallet, füüsilised tokenid, nutitelefonid ja ka tavatelefonid. M-pesa kaudu toimivad SMSi abil bitcoini maksed ka tavatelefoniga. Juba 2 miljardil inimesel üle maailma on mobiiltelefonid. Ja see arv kasvab väga kiiresti.

Ohuks bitcoini neutraalsusele on mitmesugused regulatsioonid ja erinevad blacklistid, trustlistid ja muud taolised piirangud. See oleks häving bitcoinile kuna muudab selle süsteemi suurimat väärtust ja põhilist konseptsiooni. Bitcoini süsteem põhineb ühel ainsal reeglil – igaüks saab verifitseerida ülekannete infot, andes sisendiks mingi kindla väärtuse, ükskõik kust maailma otsast. Ehk siis bitcoini valuuta puhul on sisendiks walleti salajane võti, mis annab ligipääsu võrgus olevale walletile omistatud infole (valuuta). Ja see info on saadaval igale ühele, kellel see konkreetne salajane võti olemas on.

Andreas M. Antonopoulos on paljude kogemuste ning kraadidega pärjatud turvaekspert ja bitcoini fänn. Töötanud üle 20 aasta IT turvalisuse valdkonnas, näinud pealt interneti arengut ning nüüd lükkab hoogu bitcoini maailmas.

Vaata lisaks ettekannet – esimesed 23 minutit, ülejäänud küsimustevoor.



Add a comment