Bitcoini ülevaade hetkeväärtusest ja seda mõjutavatest teguritest

Kui meile siiani teadaolevad rahasüsteemid on olnud tsentraalselt kontrollitavad ning reguleeritavad, siis Bitcoin on esimene rahasüsteem maailmas, mis on oma olemuselt isereguleeruv. Teisisõnu reguleerijaks pole mitte inimfaktor (millel on omad vead) vaid inimkonnale vana hea tuttav ja kõigi poolt aksepteeritav matemaatika.

Bitcoin on üles ehitatud nii, et tema väärtus saab sõltuda ainult ühest tegurist milleks on turg ja kasutus ise. Võrgu väärtus ja seega ka bitimündi väärtus kasvab või kahaneb võrdeliselt süsteemi kasutusega ning usaldusega süsteemi vastu. Kõrvale võib tuua näiteks interneti – mille väärtus kasvab võrdeliselt kasutajate arvuga, kes seda tarbivad ja sinna infot talletavad.

Täna on Bitcoin veel väga noor ja seega ka eriti tundlik igasugustele välistele teguritele, mis mõjutavad kasutust. Viimane suurem kukkumine oli detsembris kui Hiina keskpank otsustas, et Bitcoin ei kvalifitseeru seaduspäraseks valuutaks. Umbes nädalaga kukkus Bitcoini väärtus pea poole võrra. Mis siis juhtus? Hiinas, olles üks suurimaid Bitcoini turge, läks rahvas paanikasse ja hakati Bitcoine massiliselt maha müüma. See mõjutas kogu turgu ning hind langes kiiresti. Tänaseks on sujuvalt peaaegu kukkumiseelne väärtus taastunud.

Bitcoin on oma disainilt deflatsiooniline valuuta. See tähendab seda, et ühikuid süsteemis saab olla piiratud arv – 21 miljonit, seega nende väärtus kasvab ajas. Kusjuures iga ühik on omakorda jagatav kuni 100 miljoniga. Lisaks on süsteemi disainitud ühikute arvu kasv ajas nii, et viimane ühik on võimalik kaevandada alles aastal 2140. Seega tundub olevat pikemas perspektiivis hea investeerimise objekt. Siin võib nüüd ohuks olla selline massiline käitumine, kus igaüks ostab investeerimise eesmärgil hunnikud kokku ning tekib olukord, kus kasutus väheneb ja ühikute väärtus hakkab langema. Langeb niikaua kuni kaupmeestel kaubast ja tarbijatel säästudest kahju hakkab, ning turg jälle aktiveerub peale mida väärtus tõuseb. Seega tekib mingit moodi balanss, mida turg automaatselt reguleerib.

Selle rea kirjutamise hetkel maksab üks bitcoin 664 eurot ja see info uueneb iga 10 minuti tagant kuna siis käib võrgu niiöelda südamelöök. Iga 10 minuti tagant kinnitavad võrgus olevad “kaevandajad”* tehinguid ja saavad sellele kulutatud energia eest preemiaks uusi bitcoine. See hoiabki süsteemi ennast toimimas. Eelduseks on ainult elekter, internet, vähemalt kaks kaevandajat ning kasutajad ise ehk turg.

Kaevandaja – nii riist- kui tarkvaraliselt spetsiaalselt bitcoini võrgu jaoks optimeeritud arvuti, mis tegeleb ainult kindla algoritmi järgi arvutamisega. Arvutamisega, mis on aluseks võrgus toimuvate tehingute vahendamisele ja kinnitamisele.



Lisa kommentaar