Bitimünt – kas tuleviku maksevahend?

 

Andreas Antonopoulos: „Bitimünt (bitcoin) pole võrguraha. See on rahavõrk.”

Hiljuti hoiatasid Hiina valitsus ja Vene föderatsiooni peaprokurör bitimündi kui alternatiivse raha kasutamise eest ning paljud teisedki võimuinstitutsioonid tajuvad survet võtta seisukoht uudse krüptoraha kontseptsiooni suhtes. Vastupidiselt levinud arusaamale pole raha kui selline midagi loomulikku ja selle, et kasutame eurotsoonis eurosid ja USAs dollareid, tagab pigem seadusandlus kui majandusloogika. Raha kasutamiseks lepime kokku teatud tingimustes. Raha hoiustab väärtust, see on konto ühik ja üleilmselt siduv vahetusvahend. Mis tahes vahend, mis tahab sellega võistelda, peab olema spetsiifiliste omadustega. See peab olema haruldane, ühtne, transporditav, identifitseeritav ja vastupidav ning selle varud peavad olema teada. Kuld on oma omaduste poolest peaaegu täiuslik, mistõttu on see ka asendamatu. Tänapäevase raha nagu euro või dollari kehtestamise mehhanisme uurides näeme, et ei euro ega dollar pole sugugi haruldane. Nii need kui kõik seaduslikud maksevahendid on oma olemuselt inflatsioonilised, kuid seaduse järgi peame neid siiski kasutama. Ühesõnaga, valuuta ei ole loomulik nähtus ega ole selle käibimise tingimused kivisse raiutud.

 

Mis teeb krüptoraha, sh eriti bitimündi rahana huvitavaks nüüdisaegse raha seadusandliku raami ja alternatiivsete haruldaste metallmüntide taustal? Pragmaatiline vastus peitub taas selle omadustes: bitimünte ei saa võltsida, sest need on väga vastupidavad, kombineeritavad ja mobiilsed ja, mis veelgi olulisem, haruldased. Pragmaatilise ja haruldase koosmõju annab bitimündile kaubandusliku loomu ning igal kaubal on oma väärtus. Teistpidi on tegu revolutsioonilise kontseptsiooniga – radikaalse mobiilsuse ja ainulaadse taristuga.

Loe edasi Sirbist…



Add a comment