6 müüti Bitcoinist ja kuidas neid purustada: Eksperdi Hinnang

Võttes arvesse kõik negatiivseid uudiseid, mille vastu Bitcoin peab võitlema, jäävad selle kasuks rääkivad argumendid vahel üldise müra taustal märkamata. Seega vaatame, millised on need tüüpilised rünnakud ja kuidas kogukond saab neile vastata.

Bitcoini hind on liiga kõrge

Hoolimata sellest, et hind on langenud rohkem kui 60 % kõigi aegade kõrgeimast tasemest, hoiab ühe Bitcoini hind – artikli kirjutamise ajal $7000 (artikli avaldamise ajal $9300) – paljusid turule sisenemisest eemale. Kuigi Bitcoin on alates 2017. aasta keskpaigast paljude veebiajalehtede esilehel, ei tea paljud inimesed seni, et neil on võimalik osta ka vaid osa Bitcoinist. Teeme selle selgeks: 1 Bitcoin jaguneb 100 miljoniks satoshiks (so väikseim Bitcoini ühik). See, et igaüks ei suuda osta ühte kullakangi (12,5 kg), mille hind on $543 866, ei tähenda, et ta ei võiks osta ühte kuldmünti või investeerida kõigest $126, ostes kullafondi osakuid. Sama võib teha Bitcoiniga.


Eeldades maailma rahvaarvuks 7 miljardit inimest, tähendab see, et igaühele jagub 300 000 satoshit ehk 0,003 Bitcoini. Kuna mitmed uuringud leiavad, et Bitcoini algusaastatel on kadunud 3-4 miljonit Bitcoinit, siis on tegelik arv 220 000 – 250 000 satoshit iga inimese kohta.

See asjaolu viis pöörase rallini 2017 aasta lõpus, kui kõik krüptorahad, mille hind oli alla $1 hakkasid kiirelt tõusma, sest arvati, et need on „odavad”. Kuna iga krüptoraha luuakse erinevalt, siis pole selle ühe ühiku hinnal tähtsust, loeb see, milline on ringluses oleva krüptoraha turukapitalisatsioon ja kas konkreetsel krüptorahal on tulevikku või mitte. Alates rallist on enamus kukkunud 80%, sest nende tõusul polnud mõistlikku alust niikuinii.

Tuleb arvestada, et maailmas on rohkem miljonäre kui Bitcoine saab kunagi olema, seega varsti pole arvestuse ühikuks mitte 1 BTC, vaid pigem 1 mBTC (tuhandik Bitcoinist) või isegi 1 satoshi. Hetkel on Bitcoini turukapitalisatsioon $120 miljardit, USA dollareid on ringluses $ 14 000 miljardit ja kogu kaevandatud kulla väärtus $8000 miljardit, seega on Bitcoinil kasvuks küllalt ruumi. $7000 ühe Bitcoini eest teeb ühe satoshi hinnaks 0,007 senti. Selle hinna juures võib igaüks investeerida.

Bitcoini hind on investeerimiseks liiga volatiilne

Keegi ei vaidle, et Bitcoini hind on liiga volatiilne, kuid seda heal põhjusel. Esimest korda inimkonna ajaloos eksisteerib valuuta, mis on krüptograafiliselt turvaline, detsentraliseeritud, mida ei kontrolli ükski keskpank ja mis pole tagatud ühegi füüsilise varaga. See oleks isegi üllatav, kui Bitcoin oleks praegu stabiilne valuuta. Kõrge volatiivsus tõenäoliselt laheneb aja jooksul, kui Bitcoini turukapitalisatsioon muutub võrdväärseks teiste konkureerivate varadega – tavavaluuta või kullaga – või kui Bitcoin kaotab oma väärtuse täielikult!

Krüptorahad on kõige volatiivsemad ja spekuleeritavamad varaklassid maailmas, seega investeerides Bitcoini või teistesse krüptorahadesse, peaksid teadma millega riskid ja kui palju oled valmis investeeringust kaotama. Investeerides üksnes niipalju kui oled valmis kaotama, annab sulle midagi väärtuslikku – aja. Kui sul on aega, siis ei ole sa sunnitud madala hinna juures müüma ja võid turu kõikumisi või isegi järske langusi mööda lasta.

Bitcoin on halb keskkonnale

Kui Satoshi Nakamoto 2009 Bitcoini kaevandamisega alustas, võis seda teha tavalise sülearvutiga ja ühe bloki valideerimine võttis aega keskmiselt 10 minutit nagu tänapäevalgi. Bitcoini algorüthm on selline, et krüptograafiline ülesanne, mida kaevandajad peavad tasu saamiseks lahendama, kohandab keerukustaset vastavalt nii, et bloki valideerimine võtab alati keskmiselt 10 minutit aega. Mida rohkem ressurssi Bitcoini võrku lisandub, seda kõrgemale tõuseb keerukustase, mis teeb sellest kõige võimsama ja seega turvalisema võrgu maailmas.

Kaevandajad on investeerinud miljardeid dollareid spetsiaalsete kaevandamismasinate soetamiseks seetõttu, et Bitcoin on nii väärtuslik – see pole põhjustatud kasutajate või tehingute arvu kasvust. Senikaua kuni Bitcoinil on väärtus, jätkavad ettevõtted kaevandamismasinate soetamist, et kaevandamistasust tulu saada. Need kaevandajad tarbivad suurtes kogustes elektrit, mida tugevalt kritiseeritakse. Kuna elektrihind on kaevandaja peamine kulu, otsitakse odava elektri pakkujaid üle maailma. Elekter on odav seal, kus on selle ülejääk ja tavaliselt on see riikides, kus on suured taastuvenergiaallikad, seega kaevandamise tegelik mõju riigis, kus on näiteks külluses hüdroelektrit, polegi nii halb kui kirjutatakse.

Bitcoini $7000 hinna juures on selle võrgu igaaastane kulu $4.6 miljardit, millest suurem osa kulub elektrile. Kuid mida Bitcoini võrk selle kulu eest tagab, on plokiahel, mida ei suuda lahti murda ükski arvuti või tehnoloogia maailmas.

Kuigi keskkonnakaitsjad on võtnud sihikule Bitcoini, pole tavapärane valuutasüsteem samuti veatu. Väga palju ressurssi kulutatakse andmekeskuste ülevalpidamiseks, pangandusvõrgu väljaehitamiseks ja elektriga varustamiseks ning paberraha printimiseks jms. Näiteks USA föderaalreserv kulutab aastas $700 miljonit dollarite printimiseks. Bitcoini teeb lihtsaks sihtmärgiks see, et selle elektritarbimise kulu on lihtne välja arvutada.

40% kõikidest Bitcoinitest omab üksnes 1000 inimest

Arvatakse, et 40% Bitcoinitest omab üksnes 1000 inimest. Tegelikuses on see vaid spekulatsioon. Mida me kindlalt teame on see, et Bitcoin rahakotte on 24 miljonit. Kuid samas üks inimene võib omada sadu rahakotte ja üks rahakott võib sisaldada sadade või miljonite inimeste Bitcoine, mis teeb igasuguse analüüsi Bitcoinite jaotuse kohta võimatuks.

Kõige suurema koguse Bitcoine hoiavad kaks “cold walletit” (rahakott, mis pole ühendatud võrku) – Bitfinex ja Bittrex. Selle toore info põhjal võiks eeldada, et nende rahakottide omanikud on miljardärid, kuid tegelikkuses kuuluvad nendes rahakottides olevad Bitcoinid tuhandetele ja miljonitele inimestele, kes on nende kahe krüptoraha börsi kliendid. Ainuüksi Coinbase’il on üle 10 miljoni kasutaja. Kui sa usaldad oma Bitcoinid börsile hallata – mida sa ei tohiks – siis börs ei loo plokiahelas rahakotti ainuüksi sinu jaoks, vaid eraldab osa Bitcoine, mis on nende rahakottis hoiul, ühelt isikult teisele.

Teisest küljest, enamus rahakotte loob uue aadressi iga kord kui toimub sisenev tehing. See tähendab, et kui keegi on saanud riistvara rahakotti 5 korda 0,2 Bitcoinit, siis omab ta ühte Bitcoinit viielt erinevalt aadressilt. Seega pole võimalik teada saada, et need 5 aadressi kuuluvad tegelikult samale isikule. Rikkuse kontsentreerumine Bitcoini maailmas võib ja võib ka mitte tõsi olla, kuid selleks tuleb koguda veenvaid tõendeid, et selles vaidlusküsimuses kindel vastus leida.


Bitcoini kasutatakse narkootikumide ostmiseks ja rahapesuks

Bitcoini iga tehing on avalik, mis ei ole sobiv ebaseadusliku äriga tegelemiseks. Hiljuti avaldati kaks raportit, mille kohaselt kasutati rahapesuks vaid 1% ja ebaseaduslikeks tehinguteks 44% kõikidest Bitcoini tehingutest. Ja pole vaja mainidagi, et selles küsimuses pole ühtset seisukohta.

Probleem Bitcoini või mistahes teise krüptoraha kasutamisel ebaseaduslikeks tehinguteks seisneb selles, et nendega ei saa midagi palju teha, kui need on ebaseaduslikult omandanud. Kui juhtida suurt ebaseaduslikku äri ja otsusta äkitselt hakata koguma Bitcoine sularaha asemel, siis kuidas sel juhul kulude eest maksta? Tõenäoliselt läbi börsi, et Bitcoinide eest vana head käibevaluutat (USA dollareid või eurosid) saada ja seda ei saa teha anonüümselt, kuna paljud börsid peavad järgmina Tunne-Oma-Klienti ja Rahapesuvastaseid protseduure kasutajate registreerimisel. Just seal kurjategijad, kes krüptoraha kasutavad, kinni püütaksegi, sest õiguskaitseorganid jälgivad neid börse. Seega jääb sularaha eelseisvaks määramata ajaks kurjategijate eelistatuimaks maksevahendiks.

Bitcoini tehingud on aeglased ja kallid

Alates ajast kui SegWit tarkvaramuudatus 6 kuud tagasi rakendus, on tehingute teoreetiline maksimum sekundi kohta tõusnud 5-7 tehingult kuni 20 tehinguni sekundi kohta ehk 1,7 miljonit tehingut päeva kohta. See arv on muidugi kaugel sellest, milline see peaks olema, et võistelda tavapärase maksesüsteemiga. Kuid iga üksiku tehingu kinnitamine pole kunagi olnud Bitcoini plokiahela eesmärgiks. Paljusid väiksemaid tehinguid võib kinnitada väljaspool ahelat ja see on just see, mille saabuv Lightning võrk võimalikuks teeb.

Kogu Bitcoini võrk on üles ehitatud lisatasudel. Tasud on vajalikud selleks, et tõkestada spämmi rünnakuid võrgule. Ilma tasudeta võiks iga pahatahtlik ründaja saata korraga miljoneid väikeseid tehinguid, mis halvaks kogu süsteemi töö. Tasu tagab selle, et kõige tähtsamad tehingud – mille eest on kõrge tasu makstud – töödeldakse kõige ennem. Ja isegi kui tehingu valideerimiseks kulub paar blokki, on see siiski kiirem kui tavaline pangaülekanne, mis võib vahel aega võtta kuni 10 päeva (rahvusvaheliste ülekannete korral).

Pikk tee tulevikku

Paljude jaoks on ikka veel ebaselge, mis Bitcoin on ja kuidas see töötab ning võtab aega kuni see neile selgeks saab. 20 aastata tagasi, kui internet muutus üldlevinuks, ei näinud paljud mõtet omale e-posti aadress muretseda, sest nad ei teadnud kedagi, kellel see oleks. Üldiselt on Bitcoin ja teised krüptorahad samas kohas. Bitcoini rakendamine on ikka veel jätkuv – isegi keset karuturgu, milles 1mBTC kukkus $20 tasemelt $6 peale – ja see on kõik, mis on seejuures oluline. Bitcoinil on selle 9-aastase ajaloo kestel olnud mullide ja krahhide tekkimisel oma osa mängida, kuid teistest mullidest teeb ta erinevaks see, et kuigi hind on kukkunud mitmeid kordi, on see alati taastunud, vähemalt tänaseni.

Arvamused ja tõlgendused selles artiklis on üksnes autori omad ja ei väljenda otseselt Cointelegraph.com ja Maailmapanga vaateid.

Vincent Launay on finantsspetsialist Maailmapangas Washington DC. Tal on magistrikraad finantsalal Pariisis asuvast äriülikoolist HEC Paris ja tal on finantsanalüütiku sertifikaat.

Eksperdi Hinnangus esitavad arvamusliidrid krüptoraha valdkonnast ja väljaspoolt seda oma vaateid, jagavad kogemusi ja annavad professionaalset nõu. Eksperdi Hinnang katab kõiki teemasid plokiahelast ja ICO rahastamisest maksustamiseni, regulatsioonist ja krüptoraha rakendamisest erinevates majandusvaldkondades.

Kui soovid Eksperdi Hinnangule kaasa aidata, siis saada palun e-kiri oma idee ja CV-ga aadressile: george@cointelegraph.com

Artikkel on tõlgitud Cointelegraph.com lehelt.
Loe inglise keelset artiklit siit, mille on kirjutanud Vuncent Launay



Add a comment