Äride meeletu võidujooks plokiahelaprojektidesse! Loe lähemalt, kuidas see krüptorahasid mõjutab …

ImageSuured ettevõtted on kogunud kokku tohutuid varakambreid täis kliendiinformatsiooni. Seejärel on nad kogu selle info ühte kesksesse kohta kokku pannud.. Ja siis on nad ühendanud need hiiglaslikud, tsentraliseeritud andmebaasid internetiga.

Tagantjärgi mõeldes polnud see väga tark idee.

Hoolimata parimatest tulemüüridest, mis tänapäeval välja mõeldud on, tähendab selline tegevus ikkagi väärtusliku info kättesaadavaks tegemist – kõigile veebi neljale miljardile (või rohkemale) kasutajale.

Ilmselt olete te sellest kõigest teadlikud. Aga möödus palju aastaid, kus inimestel polnud õrna aimugi, kui haavatavad nende privaatsed andmed olid.

Ka nende samade ettevõtete juhtkonnad ei aimanud. Või, tõenäolisemalt, ei tahtnud sellest midagi teada.

Nemad olid lõksus vihma ja räästa vahel – omavahel olid vastuolus kõige kiirem ja laiem tehnoloogialevik maailma ajaloos (internet) ja õnnetu võimetus seda turvalisena hoida (küberrünnakute eest).

Tulemus: Ainuüksi viis suurimat teadaolevat häkkimist – Yahoo, Hold Security, Marriott, Adult Friend Finder ja Equifax – vastutavad 5,2 miljardi kasutaja andmete lekkimise eest.

Suur number? Absoluutselt!

5,2 miljardit on 16 korda suurem kui USA rahvaarv. Peaaegu kaks korda suurem kui Hiina ja India kombineeritud rahvaarv. Ja kui keegi probleemi lahendamiseks midagi fundamentaalset, kõikjaleulatuvat ette ei võta, saab see ainult hullemaks minna – palju hullemaks.

Plokiahel peab olema osa lahendusest

Plokiahel, või laiemalt öeldes jagatud pearaamatu tehnoloogia (DLT – Distributed Ledger Technology), peab olema osa lahendusest, et sellest probleemist jagu saada.

Miks ta nii turvaline on? Peamine põhjus on see, et informatsiooni salvestamises on toimunud tohutu paradigmamuutus. Selle asemel, et informatsioon tsentraliseeritult ühte kohta kokku kuhjata või ühe tsentraalse autoriteedi võimu alla anda, on info jagatud loendamatu arvu asukohtade vahel ja pole ühtegi indiviidi, kellel oleksid kõik võtmed.

See on põhjus, miks nii paljud Fortune 500 firmad plokiahelale tormi jooksevad. Ja miks see trend 2019. aastal suure tõenäosusega jätkub.

Kaudselt on see ka krüptorahadele hea uudis. See toob plokiahela-uuringutesse uut kapitali. See hakkab ligi tõmbama kümneid tuhandeid arendajaid. See toob krüpto kaardile nagu ei kunagi varem.

Aga selle üldise mõju kõrval…

Need plokiahela-lahendused, mis suuri ettevõtteid huvitavad, ei puuduta kuigi suurel määral avalikke, avatud krüptorahasid, millega börsidel kaubelda saab.

Et aru saada, miks see nii on, lubage mul paari asja selgitada…

Samm 1. Ärge ajage plokiahelat krüptorahadega segamini.

Mis neil vahet on? Lihtne…

Plokiahel on tehnoloogia. Krüptorahad on lihtsalt esimene rakendus sellele tehnoloogiale.

Ja nüüd, kui tööstus areneb, näeme me ilmselt ärisid ja teisi institutsioone uusi rakendusi loomas, millel on vähe või millel pole üldse mingit tegemist krüptorahadega.

Nad hakkavad seda tehnoloogiat kasutama, et oma massiivseid andmebaase turvata.

Nad kasutavad seda tehnoloogiat, et mõjutada, raputada ja ümber kujundada kindlustusmaailma, maaomandust, varustushaldust ja isegi hääletamist.

Mõned neist uutest rakendustest hõlmavad krüptoraha. Aga paljud mitte.

Hoiatus: Praegu haarab krüptodele keskendunud meedia igast võimalusest, et avaldada uudiseid uutest firmadest, kes plokiahela tehnoloogiast osa tahavad saada; aga nad ei anna alati adekvaatset pilti sellest, et paljudel nende toimingutel ei pruugi olla börsil kaubeldavatele krüptodele erilist mõju.

Et asja veelgi segasemaks teha, tulevad paljud plokiahelaga tegelema hakkavad ettevõtted välja oma krüptoraha tokenitega – enamasti lihtsalt reklaamitrikiks. Nagu punane pakkepael kingi ümber… või kui rakendus on tõeliselt katki, siis nagu siga huulepulka kandmas.

Samm 2. Tehke kindlaks, et te saate fundamentaalsetest kontseptsioonidest aru.

Jagatud pearaamat (Distributed Ledger) on andmebaas, mis on jaotatud rühma inimeste vahel, kes on leppinud kokku selle kasutamise reeglites.

Reeglitest, mis on 100% ühetimõistetavad, täiesti läbipaistvad ja… otsekoheselt jäigad!

Kui te reegleid järgite, saate te andmebaasi uut informatsiooni lisada. Kui te reegleid rikute, visatakse teid välja – kiirelt ja alatiseks.

Neid reegleid nimetatakse “konsensusreegliteks” (rules of consensus). Uue informatsiooni andmebaasi lisamist nimetatakse “pearaamatusse kirjutamiseks” (writing to the ledger).

Plokiahel (Blockchain)informatsiooniplokid, mis on ühendatud ahela või ahelatega – on esimene jagatud pearaamatu liik, mida krüptorahad kasutama hakkasid. Aga see ei ole ainus.

Detsentralisatsioon (Decentralization) on võti. Praegu on kõik ettevõtted ja valitsused mingi piirini tsentraliseeritud. Lisaks on nad hierarhilised. Kui enamik osalejatest juhtkonda suurema osa ajast ei kuula, langeb see organisatsioon korralageduse või isegi kaose küüsi.

Jagatud pearaamatute juures on nii innovatiivne see, et nad on detsentraliseeritud. Mingit hierarhilist juhtimist ei ole. Ja see toimib.

Vähemalt teoorias on kõik osalejad võrdsed. Ühelgi inimesel ei ole kontrolli pearaamatu üle. Ükski osapool ei ole võimeline oma tahtmist ühepoolselt teistele peale suruma.

Usalduse puudumine (Trustlessness) on veel üks oluline kontseptsioon. Me ütleme, et jagatud pearaamat on “usaldusetu” (trustless). Teiste sõnadega ei pea osalejad mingit autoriteeti usaldama – veel vähem teineteist. Kuni kaks indiviidi reegleid järgivad, ei pea nad isegi üksteist teadma, et nad võiksid pearaamatus koostööd teha.

Krüptorahad (Cryptocurrencies) on praeguse plokiahela kõige populaarsem rakendus. Tegelikult on esimesel edukal jagatud pearaamatul ja esimesel edukal krüptorahal sama päritolu: Bitcoin.

Aga ma kordan: Krüptoraha ei ole plokiahela tehnoloogia. See on lihsalt selle tehnoloogia üks võimalik rakendus – digitaalne vara, mis on jagatud andmebaasi (jagatud pearaamatusse) salvestatud.

Digitaalsed varad (Digital assets) ei ole midagi uut. Dollareid teie pangakontol on samuti digitaalsed varad. Sama kehtib enamiku aktsiate ja obligatsioonide kohta. Teile teadmiseks, et 92% rahast, mis praegu eksisteerib, on digitaalne.

Krüptorahasid eristab kõigist teistest digitaalsetest varadest see, et neil puudub keskne autoriteet või valitsuse-põhine juriidiline süsteem, mis reeglite järgimist kontrolliks.

Samm 3. Saage aru, et digitaalne maailm muudab kõige kopeerimise ja varastamise lihtsaks.

See punkt toob meid algusesse tagasi. Niipea kui te veebis digitaalses formaadis midagi väärtuslikku loote; teete te samas ka võimalikuks selle, et seda laetakse alla, varastatakse, kopeeritakse, jagatakse ja kopeeritakse veelkord.

Kujutage ette, et te võiksite Picasso maali hiireklõpsuga kopeerida. Mitte ainult ei tee te koopiat, vaid te saate midagi, mis on originaaliga absoluutselt identne igal võimalikul moel. Hetkega!

Vaadake, andmebaasid ja digitaalsed varad on oma olemuselt lihtsalt arvutifailid. Ja neid saab kopeerida kahe lihtsa käsuga: kopeeri ja kleebi (copy & paste).

Kõik digitaalne on selles mõttes haavatav. Näiteks kasvõi see sama tekst, mida te praegu loete. Tehke see paragrahv lihtsalt aktiivseks, vajutage Ctrl+C (kopeeri) ja Ctrl+V (kleebi). Ja korras! Teil on täiuslik koopia.

See aitab seletada, miks miljardite kasutajate andmed on häkkerite ohvriks langenud. Ja miks jagatud pearaamat on nii revolutsiooniline – miks teda nii väga vaja on. See on ainus eksisteeriv tehnoloogia, mis suudab ennetada ebaseaduslikku kopeerimist.

See on ka ainus tehnoloogia, mis aitab vahet teha reaalsetel, originaalsetel digitaalvaradel ning nende võltskoopiatel.

Aga kuni selle ajani, mil jagatud pearaamatud leiutati, oli ainus viis originaale võltsingutest eristada jätta see otsus kesksele autoriteedile – rahandusministritele, maksuametile, keskpankadele. Neil ja ainult neil oli – ja on ka praegu – viimane sõna selle kohta, milline digitaalne raha või vara oli tõeline ning milline mitte.

Samm 4. Ärge unustage, millal ja miks Bitcoin leiutati.

See juhtus vahetult pärast 2008. aasta võlakriisi. Terve meile tuntud finantsmaailm lagunes meie ümber tükkideks. Ja suur osa süüd oli selgelt neil kesksetel autoriteetidel, kes olid oma võimu ära kasutanud.

Probleem: Valitsustele ja keskpankadele anti palju rohkem võimu, kui lihtsalt reaalse raha valideerimine ja meie kaitsmine võltsingute eest. Neil oli ka võim kontrollida või mõjutada seda, kui palju raha üldse on ja kes suuremat osa omab.

Mis veel hullem, neil oli võim oma autoriteeti ära kasutada – piiramatus koguses raha trükkida… igavesti eelarvekriise tekitada… meie teenitud raha devalveerida… luua keskkond, mis soodustas äärmuslikke riske… ja luua ohtlikke spekulatiivseid mulle.

Kellel on piisavalt võimu, et sellist keskset autoriteeti kontrollida? Praegu mitte kellelgi.

Sellepärast Bitcoin loodigi. Seda ei kontrolli ükski autoriteet. Ükski valitsus ei saa seda konfiskeerida.

Kui Bitcoiniga tehing tehakse, küsitakse kümnetelt tuhandetelt iseseisvatelt validaatoritelt, kas see raha on tõeline. Kui vastus on “jah”, siis läheb tehing läbi. Kui mitte, lükatakse see tagasi. Sõltumata sellest, kus maailmas saatja ja vastuvõtja asuvad, läheb ainult tund aega, et Bitcoini tehing kinnitada. (Ja krüptomaailmas on see aeglane!)

Võrrelge seda samasuguste tehingutega pangasüsteemis. Enamiku rahvusvaheliste ülekannetega läheb aega kaks kuni kolm tööpäeva, et raha pangast A panka B jõuaks. Üritage saata raha kuskilt läänest kaugesse Aasiasse ning tehingu kinnitamine võib vabalt nädala või paar aega võtta. Selle põhjuseks on see, et digitaalse raha tsentraliseeritud versioon vajab pikka vahetalitajate jada, kes kõik peavad enne oma valuuta keskvõimult heakskiidu saama, kui nad tehingu kinnitada saavad.

Plokiahel erineb sellest kõvasti. Ta kaotab protsessis vajaduse vahetalitajate järele, jättes ainult kolm osapoolt: saatja, vastuvõtja ja plokiahela enda. Alternatiivseid vormid jagatud pearaamatust on veel kiiremad kui Bitcoin. Ja tulevatel aastatel näeme me kindlasti neid alternatiive tohutu kiirusega kasvamas.

Samm 5. Vaadake tulevikku pika, selge pilguga.

Kui te seda teete, näete te nii mõndagi uskumatut:

Kõik tööstused saavad läbi raputatud – viimane kui üks neist, mis praegu eksisteerivad.

See tormituul puhub kaugemale kui lihtsalt läbi rahanduse ja finantsmaailma. See võib mõjutada meie elude igat aspekti.

Plokiahel ja teised jagatud pearaamatu tehnoloogia liigid hakkavad ühiskonnas läbi viima revolutsiooni, mida me ei suuda hetkel ettegi kujutada.

Aga pidage meeles: Plokiahel on tehnoloogia. Krüptorahad on lihtsalt üks viis seda tehnoloogiat rakendada. Nii et paljud neist innovatsioonidest ei mõjuta otseselt krüptorahasid.

Parimat,

Juan

Märkus: Vahetult peale aastavahetust toimub Weiss Ratings veebiseminar (15 jaanuar 2019 kell: 18:00), mis annab ülevaate krüptorahade turust, selle mõjust, tulevikust jpm…

Registreerimiseks vajutage siia.

Parimat,

Artikkel – Weiss Ratings

Tõlge ja Eesti ametlik esindaja:

Lucreds Plus OÜ



Add a comment