Bitcoini päästerõngas

Bitcoini päästerõngas

BitCoin Plokiahel
veebr. 2, 2018 by Asse Sauga
423
Viimase kuu aja jooksul on krüptorahade turg kaotanud ligi 50% oma kapitalimahust, bitcoini väärtus on langenud üle poole ja negatiivsetel uudistel ei paista lõppu tulevat. Nüüd on aeg jälle positiivemaks noodiks. Peamiselt on selle mulli põhjuseks see, et ahnete investorite osakaal ökosüsteemis on pigem suur kuna krüptorahadel on siiski veel väga vähe praktilist väärtust igapäevase
1

Viimase kuu aja jooksul on krüptorahade turg kaotanud ligi 50% oma kapitalimahust, bitcoini väärtus on langenud üle poole ja negatiivsetel uudistel ei paista lõppu tulevat. Nüüd on aeg jälle positiivemaks noodiks.

Peamiselt on selle mulli põhjuseks see, et ahnete investorite osakaal ökosüsteemis on pigem suur kuna krüptorahadel on siiski veel väga vähe praktilist väärtust igapäevase kasutuse näol. Ja seda peamiselt kahel põhjusel: kõrged teenustasud ning aeglane võrk. Kuid see on täiesti normaalne. Mäletate, kui dial-upiga sai 30 minutiga mp3-sid tiritud? Siis tuli ADSL, kiirused paranesid paari minutini. Siis aga tulid filmid ja jälle sai tunde oodata, et kvaliteetne film netist alla laadida. Kuid kiirused paranesid jõudsamini, kuni jõudsime jälle minutiteni. Nüüd on uueks kiiruste motivaatoriks uus sisu-nõudlus – striiming. Video ja mängude striiming nõuab veel suuremaid kiirusi ja optika on üha rohkem lahenduseks. Mis muster siin järjepidevalt kordub on see, et nõudlus on alati sammu eespool ja samas on ta tehnoloogia arengu peamiseks motivaatoriks. Sama muster kehtib ka näiteks bitcoini puhul. 5 aastat tagasi oli bitcoiniga ok mikromakseid teha ja kiirus polnud ka halb. Täna on aga kasutus suurenenud eksponentaalselt, mis on nii järjekorra võrku tekitanud kui teenustasud kõrgele tõstnud. Kuid sellele on juba lahendus olemas – Lightning Network.

Tegemist on protokolli ja tehnoloogiaga, mis on n.ö. järgmine kiht plokiahela peal ja mis teeb võimalikuks peamiselt kaks funktsionaalsust: võrguvälised raha saatmise kanalid (offchain channel) ja võrguväliste kanalite võrk (offchain channel routing network). Tehnoloogiat on arendatud erinevates kogukondades juba üle kahe aasta ja viimased pool aastat on toimunud aktiivne testimine testvõrgus ning vigade parandamine. Kuid kuidas ta siis töötab?

  • Rait ja Tom lepivad kokku, et avavad omavahel võrguvälise kanali
  • Mõlema rahakoti hetkeseis (Raidil 10, Tomil 0) saadetakse plokiahelasse kinnitamiseks
  • Rait saadab nüüd Tomile 3 bitcoini – mõlema rahakoti seis muutub, kusjuures mõlemad peavad uuendatud seisuga nõus olema. Nüüd on Raidil 7, Tomil 3 bitcoini.
  • Edasi saavad mehed omavahel kiireid tehinguid teha nii tihti ja kaua kui vaid soovivad
  • Kanal suletakse automaatselt kui a) mõlemad osapooled nõustuvad, b) kui üks osapooltest pole nõus järgmise kandega. Kanali sulgemisel saadetakse jälle viimane Raidi ja Tomi rahakottide seis plokiahelasse kinnitamiseks.

Seega enam ei saadeta igat ülekannet avalikku võrku kinnitamist ootama, mis võtab aega ja on kulukas vaid saadetakse ainult algseis ja lõppseis. Kõik, mis vahepeal toimub, jääb ainult osapoolte enda teha. See tähendab seda, et ülekanne on sisuliselt hetkeline ja ei maksa midagi. Lisaks on veel kasutusel TORi võrgust tuttav mitmekihiline ruutimise (onion routing) tehnoloogia, mis teeb võimalikuks privaatse rahaülekannete saatmise erinevate kanalite vahel. Täiesti uus tase!

Oletame, et ma lähen pubisse, kavatsen seal terve õhtu veeta ja head-paremat tarbida. Nüüd makstes iga õlle eest kaardiga eraldi, liigub raha alati läbi VISA võrgu ja erinevate infosüsteemide panka. Võtab aega ja teenustasusid. Nagu plokiahelas täna. Kuid kui ma avan pubis arve ning maksan õhtu lõpus kõik korraga, siis see on juba Lightning offline channel. Oletame, et minuga liituvad veel paar sõpra, kes soovivad samamoodi õlut osta. Ja me oleme eelnevalt arveldanud ehk meil sõpradega omavahel on raha liigutamise kanalid avatud. Seega nad ei pea enam baariga otse eraldi arvet avama, vaid saavad arveldada läbi minu. Kusjuures olenemata vara liigist. Nimelt on lisaks veel kasutusel tehnoloogia “atomic swap”, mis lubab plokiahelate üleselt automaatseid valuutavahetusi jooksvalt ja kiiresti. Ehk siis sõbrad saadavad labi minu litecoine ja dashe ning baarmenile jõuavad bitcoinid, kusjuures kõike seda hetkega ja ülimadala teenustasuga. See on siis juba Lightning network.

Tehnoloogiliselt on asi muidugi oluliselt keerulisem, et tagada piisav turvalisus ja töökindlus ning seetõttu on väga targad pead juba mitu aastat tubli tööd teinud. Nüüd on asi jõudmas finishisse ja osad rakendused on omale juba vaikselt Lightningu toe juurutanud.

Mis võimalusi see tulevikus loob?

Ilmselt keerab see tehnoloogia kogu plokiahelal põhinevate krüptorahade turu mingis mõttes pea peale. Lõpuks saame rääkida miljonitest ülekannetest sekundis, mille teenustasud on sadu tuhandik sente näiteks. See teeb võimalikuks mastaapselt kiirema rahavoo olenemata plokiahelast ja alustehnoloogiast endast. Kuni plokiahelal on Lightning Networki jaoks vajaikud eeldused täidetud, saab ta olla alusvõrk kõikidele ülekannetele. Näiteks on võimalik ehitada detsentraliseeritud kauplemisroboteid, mis kauplevad otse volitatud kontodega reaalajas, ilma tsentraalse andmebaasita. Ehk kauplemiskeskkondi pole enam vaja. Lõpuks saavad võimalikuks mikromaksed suuruses tuhandik senti näiteks. Sisuliselt on võimalik igale liigutusele, igale infobitile mõõdetav väärtus külge panna ja seejuures olematute kuludega. Maksed seadmete vahel, maksed reaalajas, maksed minimaalse teenustasuga ja kõike seda oluliselt privaatsemalt kui täna bitcoin võimaldab. Selles valguses ütleks, et see, mida me tänaseni krüptoraha maailmas oleme näinud, on kõigest algus. Lightninguga alles hakkab müristama.

Uuri siit ja siit lähemalt.

Lisa kommentaar