Alternatiivrahadest

Paljudele inimestele tundub küsimus “Mis on raha?” kuidagi kohatu ja enesestmõistetav. Kuid küsimus on sügavam kui esimesel hetkel paistab — loomulikult kasutame me kõik raha ja mõõdame asju selles. Küsimused “kuidas raha tekib?”, “miks ta väärtuse omandab?” ning “mislaadi rahasüsteeme maailmas olemas?”, on täiesti adekvaatsed küsimused. Raha on meile lihtsalt nii harjumuspärane objekt, et keegi ei esita selle kohta küsimusi — see tundub meile nii elementaarne nagu kaladele vesi.

Kui väga laialt defineerida siis on raha ühiskondlik kokkulepe kasutada mingit objekti vahetusväärtusena. Siinkohal räägitakse veel ka tagatisest. Ainus tagatis rahal on usk ning seeläbi nõudlus ja kasutus. Mitu dekaadi tagasi oli raha, eesotsas dollariga veel tagatud ka kullaga. Kuid ka kullale annab väärtuse tegelikult usk, mis omakorda tekitab nõudluse ja kasutuse.

Pealiskaudsel vaatlemisel tundub, et kõik maailma rahad on kas riiklikult kehtestatud või rahvusvaheliste organisatsioonide loodud nagu Euro, kuid maailm on märksa kirjum. Riiklike rahade kõrval mida emiteerivad keskpangad on veel hulk erinevate huvigruppide poolt välja antud alternatiivraha liike.

Alternatiivraha, paralleelraha, krüptoraha – mislaadi nähtused need siis on?

Laias laastus võib eraldada geograafiliselt määratletud lokaalrahasid nagu Bristol Pound UKs, Regiogeld Saksamaal, või Ithaca Hour Ühendriikides, firmade poolt välja antud rahasid nagu frequent-flyer-miles ja barterpunktid (BarterCard) ning virtuaalsed e-rahad. Kõige uuema alternatiivraha liigina on lisandunud viimastel aastatel krüptorahad neist kuulsamad Litecoin ja Bitcoin. Neid iseloomustab kõige rohkem fakt, et neil puudub tsentraalne emiteerija. Tegemist on matemaatilistel reeglitel põhineva ning kõigi kasutajate vahel jagatud turvalise ja isereguleeruva süsteemiga.

Tänapäevased krüptorahad on tekkinud viimase viie aasta jooksul ja populaarseks saanud alles viimasel aastal. Kirjeldamaks seda muutust eelmise aasta algusest annab ettekujutuse see kui võrrelda, et mõnest variatsioonist mis olid olemas veebruar 2013 on tekkinud tänaseks juurde ca 300 erinevat uut krüptoraha ja kõikide ringluses olevate uute ühikute väärtus on ligi 10 miljardit dollarit. Üks olulisemaid põhjuseid, miks krüptorahasi nii palju on tekkinud on selle loomise lihtsus. Kui teiste e-rahade puhul on lisaks juriidikale, bürokraatiale ning turundusele vaja fikseerida ka raha aluspõhimõtted ning toimemehhanism, siis krüptorahade puhul on see viimane juba suures osas tehtud.

http://coingen.io/ keskkonnas saab iga soovija endale oma krüptoraha genereerida, tuleb vaid välja mõelda mõned iseloomulikud nüansid nagu ühikute maksimaalne arv, nende kaevandamise kiirus ajas jne. Suurem väljakutse oma krüptoraha loomisel ongi just usalduse tekitamine ning ka soovitud juriidilisse keskkonda juurutamine. Täna saame öelda, et oma alternatiivraha loomine on lihtsaim kui kunagi varem.