Keskpangad materdavad jälle krüptosid.

Maailma Neli Suurt (The Big Four) keskpanka – USA Föderaalreserv, Euroopa keskpank (ECB, Jaapani keskpank (BOJ) ja Inglise keskpank (BOE) – on vaieldavalt kõige võimsamad ettevõtted maailmas.

Suur Nelik langetab otsuseid intressimäärade üle, mis mõjutavad üle 41 triljoni dollari SKT-d. Ja nad kontrollivad või mõjutavad rohkem kui 5 triljonit dollarit rahamaksetes iga päev.

Arvestades sellist meeletut, kõrge tsentraliseerituse tasemega võimu, mis otsustab maailma saatuse üle, võiks vähemalt eeldada, et nad teavad, millest nad räägivad. Ja Artiet see autoriteet laieneb ka krüptorahadele… mida nad kiruvad ja materdavad:

  • Näiteks kasvõi sellel nädalal hoiatas Basel Committee – mis koosneb 60-st keskpangast ja mille selja taga seisab Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (BIS) – et tärkav krüptotööstus võib “tuua probleeme finantsstabiilsusesse ning suurendada riske, millega pangad silmitsi seisavad”.
  • BIS-i – mida peetakse “keskpankade keskpangaks” – juht ütles, et ta on “mures” krüptotehnoloogia edusammude pärast. Ta hoiatab “noori inimesi”, et nad “ei püüaks valuutasid leiutada”.
  • Ka teised keskpankurid on korduvalt kuulutanud, et “pole mingit mõtet” krüptorahasid luua. Lõppude lõppuks, “Traditsionaalne raha töötab ju korralikult”.

Paljud Wall Streeti eksperdid on selle vaatepunktiga nõus. Millal iganes pöördub vestlus jagatud pearaamatu tehnoloogiale (DLT-le), saavad nad vihaseks, märatsevad või pööritavad lihtsalt silmi.

Teises äärmuses räägivad krüptopooldajad endiselt sellest, et Bitcoin või mõni teine krüpto tõuseb varsti tuhast… asendab USA dollari maailma reservvaluutana… ning vallutab finantsmaailma.

Minu seisukoht: Mõlematel on pooleldi õigus ja pooledi mitte.

Lubage mul välja pakkuda alternatiivne stsenaarium – üks, mis vastab paremini raha ajaloole, asjaolude hetkeseisule ning ühiskonna kõige tõenäolisemale tulevikule.

Esmalt ei tasu unustada, et keskpangad:

  • Aitasid uue aastatuhande esimese kümnendi keskpaiga suurt kinnisvaramulli luua
  • Sattusid ootamatult 2007-2008 aastate kinnisvarakrahhi ja võlakriisi
  • Rikkusid kõiki rahapoliitika reegleid, trükkides kaheksa aastat järjest uut raha
  • Ja on nüüd ilma väljapääsuta lõksus uues rahamullis, mille nad ise lõid.

See rida vigu ei anna neile just palju õigust vagatsevat seisukohta võtta, kui asi puudutab alternatiivseid lahendusi nagu krüptorahad.

Teiseks ei saa üle ega ümber faktist, et kuigi mõned keskpangad hoiavad krüptost suure kaarega eemale, on teised keskpangad juba alustanud enda krüptode uurimis- ja arendustööga.

Hiina keskpank (PBOC) täidab kiiruga patendiavaldusi, et luua midagi, millest võib saada esimene suur keskselt kontrollitud, ametlikult lubatud versioon krüptovaluutast.

Väiksemate riikide – nagu Rootsi, Rwanda ja isegi Lõuna-Korea – valitsused on pöördunud selliste lubavate projektide arendusmeeskondade poole nagu Cardano, Stellar ja IOTA. Ja need arendajad näitavad neile hea meelega, kuidas DLT-d nende igapäevastesse toimingutesse tuua.

Võib julgelt öelda, et maailma kõige kaugeleulatuvamate pilkudega pangad on hakanud ilmselget tunnistama.

Selle asemel, et püüda DLT innovatsiooni tõusulainet takistada, otsivad nad viise, kuidas selle harjal surfata.

Loomulikult on nende eesmärgid väga erinevad enamiku krüptovisionääride omadest. Inimeste jaoks ja inimeste loodud detsentraliseeritud raha asemel tahavad nemad peamiselt tehnoloogilist uuendust valitsuste väljaantud rahale.

Nad tahavad kogu praeguse võimu alles hoida, aga seda paremini ja turvalisemalt rakendada.

Selle asemel, et rahapesijaid ja nende rahatähtedega täidetud kohvreid taga ajada, unistavad need keskpankurid nüüd sularaha asendamisest digitaalse rahaga, mida nad saavad paremini kontrollida.

Ja selleks, et saada võitu krüptorahapesijatest, häkkeritest ja spioonidest, unistavad nad Bitconi-taoliste krüptode väljasuretamisest omaenda valitsuse poolt kontrollitud digitaalse valuuta abil.

Kui kaugele nad sellega jõuavad, pole veel selge. Aga kõige tõenäolisem stsenaarium on see:

  1. Keskpangad teevad mõningasi edusamme omaenda digitaalse raha versioonidega.

Ma ei nimetaks neid päriselt “krüptorahadeks”, sest neil saab puudu olema põhilistest tunnustest, mis krüptorahasid defineerivad. Nad ei saa olema detsentraliseeritud. Nad ei saa olema lubadeta süsteemid. Nad ei saa olema tsensorluskindlad. Põhimõtteliselt saab tegemist olema digitaalse tavavaluutaga.

Samal ajal…

  1. Tasuta ja avatud DLT areneb samuti edasi, aga teises suunas.

See ei pea tavavaluutat asendama, et edukas olla! Selle asemel on tõenäolisem see, et kaks varianti digitaalsest rahast hakkavad kõrvuti eksisteerima.

Kuidas? Vastus peitub
uudiste, meedia ja kirjastamise lähiajaloos.

Uudistevahendamise ja trükimeedia segipaiskamine internetiajastul pakub hea võrdluse selleks, mida ma tulevikus näen.

Enne internetti domineerisid infovoolu traditsionaalsed uudisteorganisatsioonid ja trükimeedia. Nad mõjutasid väga tugevalt seda, mis, kuidas ja kuna miski avalikkuseni jõudis.

Väikesed, sõltumatud uudisteorganisatsioonid ja kirjastused jõudsid harva oma nišiturgudest kaugemale. Mõned indiviidid püüdsid endale publikut leida pereraadiote või ise raamatute avaldamisega. Aga nende konkurentsivõimekus oli praktiliselt nullilähedane.

Siis tuli World Wide Web ja juhtus kaks asja:

Esiteks seisid ajalehed, ajakirjad ja kõik raamatud valiku ees: muutuda digitaalseks või välja surra. Ringhääling pidi lõpuks sama tegema. Aga keegi neist ei läinud esimesena.

Juhtpositsiooni võtsid hoopis hakkajad, kes alustasid oma elu internetiplatvormide, veebisaadete ja sotsiaalmeediana.

Tekkis vajadus kuidagi sorteerida seda informatsioonimassi, mis tulenes miljonitest allikatest. Sellest sündis Google.

Kasutajad tahtsid jagada isiklikku informatsiooni oma sõprade, pere ja laiema üldsusega. Nii said alguse Facebook, Twitter, WeChat ja Line.

Veebis poodlemine, mida kunagi naeruväärseks unistuseks peeti, kasvas hüppeliselt. Amazonist sai maailma suurim jaemüüja, ilma et nad oleksid ühtegi poodi avanud.

Ainult mõne lühikese aastaga, nägid inimesed üle kogu maailma – kellel puudus varem juurdepääs raamatukogudele ja haridusele, kes ei saanud oma arvamust avaldada ja kellel polnud võimalik paljusid kaupu hankida – enda jaoks avanemas uksi, mida polnud varem olemas.

Praegu eksisteerivad kaks maailma – traditsionaalne ja digitaalne – koos:

  • Suured klassikalised tegijad, kes jäid hiljaks või ei tahtnud uut tehnoloogiat vastu võtta, ja…
  • Väikesed, innovatiivsed mängijad, kes astusid julgelt uude maailma ning lõid omaenda kihavad paralleeltööstused.

Tulevikus hakkab esimene neist aina kahanema ja maha jääma – nagu raadio pärast televisiooni levimist.

Aga need kaks peaksid seda kooselu veel mõned kümnendid jätkama.

See muster sarnaneb tulevikule, mida ma näen ette keskpankade ja krüptorahade jaoks:

  • Keskpangad otsivad krüptorahade tehnoloogiast parimaid palu. Nad valivad välja just need aspektid, mis neile meeldivad. Nad kohandavad ja võtavad kasutusele ainult need osad, mis sobivad kokku nende eesmärgiga kontroll alles hoida. Kas see ettevõtmine saab edukas olema või mitte, ei ole veel selge. Aga nad proovivad kindlasti.

Samal ajal…

  • Krüptorahade arendajad ja sponsorid juhivad rünnakut ning loovad omaenda maailma, tuleviku Targa Majanduse. Ei mingeid panku ja makseteenuste ettevõtteid… detsentraliseeritud valuutabörsid… detsentraliseeritud turud aktsiate, obligatsioonide, kaupade, kinnisvara ja kogumisobjektide jaoks… rääkimata reisimisest, majutusest, tööturust, kohtingumaailmast ja muust.

Järsku, vaid mõne aastaga, avastavad inimesed üle kogu maailma – kellel polnud varem võimalust raha laenata, koguda või isegi üle kanda… kellel polnud lootust omaenda äriga algust teha… kellel polnud võimalust rahvusvaheliselt teenuseid osta või müüa – et neil on selleks esimest korda võimalus.

Tulevikus hakkavad vanad, traditsionaalsed mudelid kahanema ja maha jääma. Aga need kaks peaksid seda kooselu veel mõned kümnendid jätkama.

Ma arvan, et see on kõige tõenäolisem stsenaarium. Aga sõltumata sellest, kas ma panin suures osas täppi või eksisin, jääb faktiks see, et avatud jagatud pearaamatu tehnoloogia muudab finants- ja maksemaailma täielikult.

Ja see teeb seda samal moel, mil internet kujundas ümber meedia, kirjastamise ja informatsioonile ligipääsemise maailmad.

Ei ole oluline, kui kaua ja kui jõuliselt püüavad keskpangad status quo-t kaitsta – digitaalse valuuta, krüptorahade ja DLT rakenduste kiire areng on peatamatu.

Veel üks probleem, millele traditsionaalsed pangad kaasa aitasid: Triljoneid dollareid ringlusse paisatud raha, mille abil ajasid maailma valitsused kokku uskumatud, maksmatud võlad, ilma et nad oleksid kordagi tagajärgi kaalunud.

Parimat,

Juan

Artikkel – Weiss Ratings

Tõlge ja Eesti ametlik esindaja:

Lucreds Plus OÜ



Add a comment