Ettevaatust: Ettevõtete tokenid ei ole tõelised krüptorahad!

Image

Kui firmad nagu JPMorgan Chase või Facebook oma “krüptorahadega” välja tulevad, tekitab see palju elevust.

“Super! Nüüd hakkavad krüptod tõeliselt ilma tegema,” mõtlevad nad.

Olgu, võib-olla tõesti. Aga need tokenid, mida nad välja annavad, ei ole tõelised krüptorahad. Ja nende ostmisel ei ole suurt mõtet. (Isegi kui neid saab mingil moel osta.)

Kui te tahate nendest ettevõtmistest osa saada, on parem variant nende firmade aktsiaid või teisi väärtpabereid osta.

Väärarusaamade allikas on see: Kui inimesed kuulevad midagi plokiahelast, mõtlevad paljud automaatselt Bitcoinile, Ethereumile või mõnele teisele krüptorahale.

Tõtt-öelda on plokiahelal – ja laiemalt võttes ka jagatud pearaamatu tehnoloogial (DLT-l) – ka palju teisi kasutusfunktsioone. Ja neil ei ole tõenäoliselt krüptorahadega vähimatki pistmist. Neil ei ole kindlasti midagi tegemist avatud, avalikult turul olevate krüptorahadega.

See on oluline. Sest see mõjutab otseselt seda, MILLESSE te investeerite:

  • Kui jagatud pearaamat (võrgustik) on avalik ja avatud – nagu Bitcoini, Ethereumi, EOS-i või Troni puhul – käib sellega alati kaasas avalikult turul olev krüptoraha. Kui miski muu neid ei erista, siis kui võrgustik on edukas, peaks ka krüpto väärtus tõusma. Me kutsume neid “coinideks” või “kohalikeks tokeniteks”. Nad luuakse konkreetse võrgustiku jaoks ja on eeldatud, et sinna nad jäävadki. Nii et mida rohkem inimesi võrgustikku kasutab, seda rohkem on põhjust oodata, et nende coinide väärtus kasvab. Aga…
  • Kui jagatud pearaamat on privaatne ja suletud, nagu hiljuti välja kuulutatud JPM Coini või Facebook Coini puhul, on lugu hoopis teine. Neil puhkudel võib juhtuda, et teil ei olegi võimalik otseselt coini või kohalikku tokenisse investeerida. Võib ka olla, et mingit tokenit polegi. Parim viis sellisest plokiahela rakendamisest kasu lõigata on lihtsalt ettevõtte aktsiaid osta. (Muidugi eeldusel, et ettevõtte need tulud, mis ei ole plokiahelaga seotud, on korralikud.)

Et sellest kontrastist paremini aru saada, mõelge sellele, kui erinevad need avalikud ja privaatsed maailmad tegelikult on…

Avalike krüptorahade maailmas on
kaks olulist põhjust, miks võrgustikel tokenid on.

Esiteks on token ise sageli võrgustiku väärtuse looja: Näiteks Bitcoini puhul on Bitcoini token ainsaks põhjuseks, miks võrgustik üldse eksisteerib.

Teiseks on token sageli ajendiks, et inimesed pearaamatu jaoks ülesandeid sooritaks: Hea näide sellest on tarkade lepingutega platvormid nagu Ethereum ja EOS. Etheri ja EOS-i tokenite olemasolul on tähtis põhjus – et tasuda inimestele, kes võrgustiku kasutajate heaks oma arvutite ressursse jagavad ning arvutusülesandeid sooritavad.

Neid võrgustikke ei kontrolli ettevõtted, kellel on palgatöötajad. Nad on avalikkusele avatud ning neid võib juhtida peaaegu igaüks, kes asjast osa tahab saada.

Nii et ilma tokeniteta, millega osalistele tasutakse, poleks kedagi, kes tööd teeks, ega kedagi, kes oma arvuti aega jagaks.

Ja õige ka: kui nad selle eest midagi vastu ei saa, miks peaks keegi vaeva nägema?

Aga…

Erafirmade maailmas ei näe me põhjust
krüptotokenite loomiseks.

Oletame, et võrgustikku kontrollib mõni ettevõte nagu Facebook või JPMorgan Chase. Või oletame, et seda jooksutab hoopis kindlustusfirma, kes tahab kindlustusnõuete töötlemiseks tarku lepinguid kasutada; või äkki isegi valitsus, kes tahab seda tehnoloogiat rakendada hääletamissüsteemide täiustamiseks.

Kas keegi neist vajab avalikult turul olevat krüptovaluutat?

Lihtne vastus: Ei!

Kui Facebook tahab plokiahelat (või mistahes DLT-d) oma tööprotsesside tõhusamaks muutmiseks kasutada, on tema ajenditeks loodetavasti parem tarbijakogemus, kliendilojaalsuse tõstmine ning suuremad kasumid aktsionäridele.

Loe ka: Mis tokenitele nende väärtuse annab?

Kui vastastikkuse kindlustatuse ettevõte loob pearaamatu, et oma tööprotsesse kiiremaks muuta, võidavad sellest agendid ja poliisiomanikud. Aga neil on juba ajend endast kõik anda, et äri õitseks. Ja kui tegemist on börsil oleva kindlustusfirmaga, on see ajend ka aktsionäridel.

Sama käib haiglate kohta. Kui nad otsustavad kasutada ühist pearaamatut, et patsiendiinfot jagada, on juurdepääs sellele andmebaasile tervishoiutöötajate ja patsientide jaoks piisav motivatsioon. Tervishoiutöötajad saavad igal juhul palka. Patsiendid aga tahavad lihtsalt oma andmeid.

Need on vaid mõned näited, mis mulle hetkel pähe tulevad. Aga nende ühine tunnusjoon on selge:

Enamiku privaatsete versioonide puhul DLT-st on juurdepääs võrgustikule juba ise piisav ajend osaleda. Teisi stiimuleid ei tohiks vaja olla.

Nii et läheme tagasi JPMorgani juurde ja vaatame, kuidas see töötaks…

JPM Coini hakatakse suure tõenäosusega kasutama ainult ettevõttesisesteks toiminguteks – raha liigutamiseks erinevate osakondade vahel. Eesmärk on hakata asendama aeglaseid, kalleid vahendajatest maksefirmasid nagu SWIFT, kes moodustavad pankadevaheliste maksete tugeva rahvusvahelise turu.

Kui te olete ühe JPM-i harukontori juhataja ning tahate seda uut tehnoloogiat kasutama hakata, peate te olema selle võrgustiku kinnitatud liige. Ja võib juhtuda, et te peate selle võrgustiku jooksutamisse ka oma arvutiressurssidega panustama.

Aga siit ka järeldus: Ei teie ega keegi teine saa kunagi lubada kellelgi väljastpoolt võrgustikuga liituda. See on põhjus, miks JPM ei vaja – ja tõenäoliselt ka ei loo – avalikult turul olevat coini.

Iga teine institutsioon, kes tahab seda tehnoloogiat sellisteks rakendusteks kasutada, järgib tõenäoliselt sarnast mustrit…

Kui tegemist on valitsuse hääletamissüsteemidega, saavad osaleda ainult hääleõigusega inimesed.

Kui tegemist on haiglavõrgustikega, kaitsevad patsientide andmeid privaatsusseadused. Ainult patsiendid ise – ja nende poolt määratud tervishoiutöötajad – võivad neile ligi pääseda.

Ükski neist ei vaja avalikku osalust.

Sel juhul: miks peaksid need institutsioonid üldse krüptorahasid tahtma või vajama? Meie vastus…

Nähtused nagu JPM Coin või Facebook Coin on
parimal juhul kasutud ja halvimal juhul võimalikud pettused.

Nagu ma algusest peale öelnud olen, tundub siin olevat levinud väärarusaam:

Paljud inimesed näivad arvavat, et kui mõni ettevõte “plokiahelaga tegeleb”, tähendab see kohe ka seda, et sellega on seotud mõni krüptoraha.

Tavaliselt ei ole. Ja kui ka on, pole seda tõenäoliselt vaja.

Ärge saage minust valesti aru. Jagatud pearaamatu tehnoloogiale on palju arvestatavaid ärilisi kasutusfunktsioone ning meil on hea meel, et suured ettevõtted on hakanud neid ära kasutama.

Pidage lihtsalt meeles, et suurem osa neist ei loo kunagi oma võrgustikule tokenit. Kui nad seda teevad, jätab see mind lihtsalt nõutuks.

Paremad põhjused rõõmustada on hoopis mujal…

Tõeliste krüptorahadega avalikud, avatud pearaamatud võivad aidata privaatseid, suletud pearaamatuid. Ja vastupidi!

Kujutage näiteks ette, et te saate kaubelda Alphabeti või Apple’i aktsiatega avalikul platvormil, mis põhineb jagatud pearaamatu tehnoloogial.

Kujutlege aga nüüd, et te saate sellel samal platvormil ka krüptovaradega kaubelda.

Mugav, eksole? Aga see ei lõpe seal.

Järgmiseks mõelge sellele võimalusele: Kui te ostate mõne ettevõtte aktsiaid, saate te aktsionäride õigused ja veel palju enamatki – õiguse aktsionärina hääletada mitte ainult tavaliste äriküsimuste üle, vaid ka terve rea teiste küsimuste üle, mis võivad teie kasumeid mõjutada.

Või kaaluge võimalust mõned oma mitte-likviidsed varad – nagu kinnisvara, kunstiteosed, antiikesemed ja teised kogumisobjektid – tokenitega tagada ning seejärel taolistel platvormidel oma varade osakuid välja pakkuda. Või kasvõi neid teiste tokenitega tagatud varade vastu vahetada.

See kõik erineb olulisel määral sellest, mis toimus aastatel 2017-2018.

Krüptode 2017. aasta superbuumi ajal võisid kõik, kellel vähegi võimalik oli, välja anda oma tokeneid, mille nad siis pahaaimamatutele investoritele ICO-dena (Initial Coin Offering) maha müüsid. Siis ei tundunud oluline olevat, kas nad ka tegelikult neid tokeneid vajasid.

Me näeme ees suurt muutust: Seoses sellega, et krüptotööstus kasvab ning areneb, hakkavad suurem osa ettevõtetest looma krüptovarasid ainult siis, kui neid tõesti tarvis on. Muidu jäävad nad tokeniteta ja lubadega jagatud pearaamatute versioonide juurde. Ei mingeid krüptovarasid.

Aga me ei ole veel sealmaal. Esialgu tuleb ka pettustega arvestada. Nii et järgmine kord, kui te mõnda krüptovarasse investeerite, küsige kindlasti endalt: Kas on põhjus, miks see token eksisteerib? Kui ei ole, soovitame me teil sellest eemale hoida.

Ja pidage alati meeles: Plokiahel on üks asi. Krüptorahad on teine.

Parimat,

Juan

 

Artikkel – Weiss Ratings

Tõlge ja Eesti ametlik esindaja:

Lucreds Plus OÜ



Add a comment