Bütsantsi Kindralite Probleem

Esimest korda mainiti sellist probleemi “kahe kindrali probleemina” aastal 1975 kolme teadlase, E. A. Akkoyunlu, K. Ekanadhami ja R. V. Huberi poolt. Aastal 1982 kirjeldati sama probleem uuesti natuke teise nimega “Bütsantsi Kindralite probleem” kolme USA teadlase, L.Lamport, R.Shostak ja M. Pease avaldatud dokumendis. Nimi probleemil on selline, sest tema olemus on seletatav järgmise metafoori abil:

On tubli keskaeg ning lõuna-Euroopas domineerivad Bütsantsi keisririigi väed. Terve sõjavägi on jagatud väeosadeks ning igat väeosa juhib oma kindral. Ainsaks info edastamise viisiks on käskjalad. Piirates Rooma linna, on vaja erinevatel väeosadel saavutada otsustes võimalikult kiiresti konsensus, kas rünnata või taganeda. Kui üks kindral arvab, et nüüd on hea aeg rünnata, peab ta saatma vastava sõnumiga käskjalad teiste väeosade kindralite juurde. Mõni käskjalg peab üle jõe ujuma, mõni läbi Rooma linna jooksma. Alati on suur oht, et käskjalaga midagi juhtub. Küll jääb neid Rooma linnas vahele, mõnda ähvardatakse ja manipuleeritakse, mõni saab niisama nuga, küll uputakse ära ja leiab ka juhtumeid, kus käskjalg ise osutub reeturiks ja läheb vastaspoolele üle. Lisaks on nõrgaks kohaks ka erinevate väeosade kindralid ise. Kui isegi jõuab lõpuks õige sõnum õige kindralini, siis on alati oht, et ka kindral ise osutub reeturiks. Nii on väga keeruline saavutada sõnumite usaldusväärsus ning ühismeel üle terve sõjaväe. 

Probleemi definitsiooniks ongi see, kuidas tagada sellises olukorras kõigi osapoolte vaheline ühismeel ning sõnumite usaldusväärsus. Teisisõnu, kuidas elimineerida süsteemist korruptsiooni võimalus ehk võimalus reetmiseks ja petmiseks. Ning seda ka juhul kui süsteemi osapoolte arv muutub.

Seda probleemi on palju käsitletud ja üritatud lahendada nii arvutiteaduses kui ka laiemalt erinevate hajussüsteemide disainimisega. Teadlased üle maailma arvasid, et see probleem on isegi lahendamatu – kuni aastani 2008, kui Satoshi Nakamoto avaldas esimese dokumendi Bitcoini tööpõhimõtte kohta. Alguses kohe aimati, et see võib olla lahendus. Tänaseks, 6 aastat hiljem kui Bitcoin on juba 5 aastat töös olnud, võime väga kindlalt öelda, et Bitcoin koos oma blokiahelaga on tänaseni kõige parem lahendus Bütsantsi Kindralite Probleemile.

Lugedes Satoshi avaldatud dokumenti näeme kohe alguses ära, et ta kirjeldas tegelikult alternatiivset rahasüsteemi. Võimalik, et ta ei teadnud, et kogemata lahendab ta ka selle, inimkonnale palju tähtsama probleemi.

Seepärast ongi Bitcoin korraga nii toode ehk raha ja samas ka terve alusplatvorm, mille peale uusi rakendusi luuakse.
Seepärast ongi Bitcoin vähemalt sama võimas leiutis kui Internet ise.
Seepärast Bitcoin ongi nii oluline, et lahendades Bütsantsi Kindralite Probleemi, lahendab ta tulevikus veel väga, väga palju inimkonnale tähtsaid probleeme.