Eesti peab näitama, et finantsinnovatsiooni toetavad reeglid on võimalikud!

Veebruari lõpus võttis Riigikogu vastu Rahapesu tõkestamise seaduse muutmise seaduse. Koostöös rahandusministeeriumi ametnike ja Riigikogu rahanduskomisjoni liikmetega õnnestus algselt väga radikaalne eelnõu muuta selliseks, mis võimaldab ettevõtjate hinnangul krüptotehnoloogia sektoril edasi areneda. Sellegipoolest tuleb hoolega jälgida, kuidas viimastel aastatel tundmatuseni muutuvaid seaduseid praktikas rakendada saab ning kas paberil ilusatena tundunud nõudmistele on kaasaegsemaid lahendusi.  

“Oleme krüptotehnoloogia ja virtuaalvääringuettevõtjatega ettevaatlikult rahul sellega, et Eesti kõrgtehnoloogilise krüptokogukonna ja poliitikakujundajate vaheline dialoog on muutunud võrdsemaks, ausamaks ja sisulisemaks ning et vaatamata kiirustamisele – eelnõu koostamisel jäi kiireloomulisusega põhjendamise tõttu koostamata väljatöötamiskavatsus ja sellega seonduvalt ka mõjuanalüüsid – jõudsime lõpuks kompromissideni, millega ilmselt keegi lõpuni rahul pole, aga mis võimaldavad õigusselgust ja samal ajal jätkata innovaatilise sektori kiiret arengut,” ütles Eesti Krüptoraha Liidu tegevjuht Raido Saar. 

Eelnõu vastuvõtmise eel õnnestus seadusandja ja valitsusega kokkuleppida nii mahupõhise järelevalvetasust loobumine kui ka mitmest muust põhjendamatust piirangust.  

“Tänu toetust leidnud muudatusettepanekutele vähenes seaduse kahjulik mõju virtuaalvääringu sektorile ilmselt miljonite eurode võrra. Lisaks maksete mahu põhisest järelevalvetasust loobumisele vähenesid algse plaaniga võrreldes ka omakapitalinõuded, kitsenes eelnõu mõjupiirkonda haaratud ettevõtete ring, loobuti olulise osaluse omandamise piirangu sättest ja oluliselt muutus ka eelnõu vaidlusterohkemaid sätteid – kuidas rakendada rahvusvahelise rahapesuvastase töökonna ehk FATFi teatud reegleid,” ütles Saar. 

Ometi seisab veel palju tööd ees ja küsimärke on uute nõuete rakendatavuse osas õhus. Samuti peaks Eesti innovatiivsete avalike teenuste ja avatud valitsemisele pühendunud riigina nägema rohkem vaeva selle nimel, et uusi tehnoloogiaid ka järelevalvetegevusteks rakendada, selmet robustseid ja ühetaolisi nõudmisi seada. 

“Kõik – absoluutselt kõik – asjaosalised möönsid, et eelnõu vastuvõtmise ja jõustumise vahele jäänud kaks nädalat on täiesti ebamõistlik lähenemine ühe sektori reguleerimisele. Me saime aru, et see oli seotud Eesti rahapesuvastaste sammude rahvusvahelise hindamisega ent sellegipoolest peaksid kõik osapooled tunnistama, et selline seadusloome on leebelt öeldes erandlik. Nüüd ja kohe asume uuesti sama teema kallale – seekord Ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõuga, mis seab uuesti virtuaalvääringu teenuse pakkujatele tervikliku õigusliku raamistiku ning tõenäoliselt muudab ka äsja vastuvõetud norme, viib ettevõtted Finantsinspektsiooni järelevalve alla ja palju muud. Ning samal ajal debateerivad Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament koos liikmesriikidega uute digitaalsete finantsteenuste paketti, mis muudavad just Eestis vastuvõetud reegleid – tehes neid kahtlemata ka leebemaks. Selline uute nõuete vastuvõtmise, muutmise, tühistamise maraton seab ettevõtjad suure surve alla ning Krüptoraha Liit kavatseb siin kindlasti innovatsiooni eest koos oma toetajatega seista,” lõpetas Saar. 

Eesti Krüptoraha Liidu eesmärgiks on ühendada virtuaalvääringute või plokiahela tehnoloogiaga seotud ettevõtteid valdkondlike probleemide lahendamisel ning esindada erialaliiduna liikmeid, valdkonna õigusliku regulatsiooni väljatöötamisel ning anda seadusloomeks vajalikku sisendit valitsuse allasutustele. 

Lisainfo: 

Raido Saar 

Tegevjuht 

raidosaar@me.com  

www.kryptoraha.ee