Kas bitcoinist võib saada kulla asendaja?

Uue varaklassi võrdlemisel traditsioonilisega kerkib investoritel tihti õhku küsimus: “Kas need on tõesti võrreldavad?” Kuna paljud inimesed küsivad, kuidas bitcoini kullaga võrrelda, vaatame üle nende kahe vara mitu aspekti, mis aitavad sellele küsimusele vastata.

Kuld

Alustame kõigepealt kullast. Inimesed on kulda hinnanud tuhandeid aastaid. Kullal on alati olnud väärtus – Vana-Egiptusest, kus see teenis haudades ja templirituaalides, kuni praeguse ehtetööstuseni välja. 

Kuld on oma harulduse tõttu mänginud ka USA majanduses arvukalt rolle. Kullastandard oli üks neist ning aastakümneid, kuni 1971. aasta lõpuni, mil president Nixon tegi sellele lõpu, fikseeriti dollari väärtust alati kindla kullasummaga.

Üks põhjustest miks dollar seoti ära kullaga oli see, et dollar ei peaks tegema läbi protsessi saamaks kiiresti uueks maksevahendiks. Selleks, et mingi asi saaks maksevahendiks saada, peab ta enne saavutama piisava usalduse ehk võimalikult kindla store of value. Kuld on juba tuhandete aastate jooksul selle usalduse aeglaselt aga visalt saavutanud ning tal on usaldus olemas. Seepärast seoti seejärel dollar kullaga ära, et saavutada usaldus ehk store of value kiiresti ning volatiilsus langes siis, kui dollar sai läbi kulla endale kiiresti store of value rolli ehk kõigest ühe otsusega, sai ta kiiresti ka maksevahendiks. 

Filosoof Aristotelese sõnul peab raha vastama kolmele põhikriteeriumile:

1. Vahetuse vahend (a medium of exchange)
2. Arvestusühik (a unit of account)
3. Väärtuse säilitamine (store of value)

Tänapäeval me ei kasuta enam kulda rahana. Selle asemel kasutatakse seda peamiselt ehete jaoks ning väärismetallikangide ja kuldmüntide kujul, ehkki seda saab kasutada ka muudes valdkondades, näiteks elektroonikas, hambaravis ja isegi lennunduses.

Üks huvitav märkus on see, et olenemata põlvkonnast, kuhu sa kuulud (beebibuumerite põlvkond, X põlvkond, millenniumi või Z põlvkond), oled sa kindlasti kullast vähemalt kuulnud.

Aga bitcoin?

Bitcoin loodi 2008. aastal eesmärgiga omada mistahes valitsusest või pangast sõltumatut valuutat. See idee tuli liigse tsentraliseerimise tagajärgede jälgimisest.

Bitcoin on praegu alles välja teenimas seda usaldust, suuremat kindlust store of value ehk usalduse osas. Seega tuleks bitcoini tuleks vaadata eraldi, ta peab ise selle kadalipu läbima ning see võtabki natukene aega. Meie krüptoraha eksperdi Asse Sauga hinnangul, on selle store of value usalduse saamine lõpufaasis. 

Lõpufaasis, mis tähendab seda, et volatiilsus on märgatavalt langenud ja volatiilsuse konfitsent langeb ka vastavalt sellele, kui suur mass seal tegelikult taga on. See oleneb otseselt raha kasutatavusest ja kogusest kui palju raha kasutatakse. Mida vähem, seda nõrgem see raha on igasugustele muutustele ja manipulatsioonidele ning seda volatiilsem ta ka on. Mida rohkem, seda tugevam ta on ja seda vähem on ta volatiilne. 

Kuld versus bitcoin

Selleks, et bitcoini saaks pidada “digitaalseks kullaks”, peaksid sellel olema samad omadused kui kullal, välja arvatud käegakatsutavus. Esimene omaduse punkt saab täidetud haruldusega. Mõlemal varaklassil on piiratud pakkumine ning seepärast on nad haruldased.

Valuutaspektiga seoses saame võrrelda kolme eelnevalt mainitud kriteeriumi:

1. Vahetuse vahend: nii kuld kui ka bitcoin on vahetuse vahendid, sest saame neid vahetada kaupade ja teenuste vastu. 
2. Arvestusühik: Me saame jagada kulla pooleks untsiks või veerand untsiks ning bitcoini võime jagada väiksemaks kui üheks satoshiks, mis võrdub 1/100 000 000 bitcoiniga.
3. Väärtuse säilitamine: see on vaieldav. Tavaliselt viitab väärtusvarale vara, mille järgi majandusliku segaduse ajal kiirustate, kuna sellel on oma väärtus. Bitcoin on seda rolli mänginud ka varem, kuid praeguse kriisi ajal on tema käitumine olnud pigem aktsiaturuga sarnane. 

Kas bitcoin võib saada kulla asendajaks?

Huvi maailma suurima krüptoraha vastu on sel aastal veelgi enam kasvanud, investorid peavad bitcoini riskimaandamiseks inflatsiooni vastu ning odavneva dollari alternatiiviks.

Samas, ütles Föderatsiooni esimees Jerome Powell esmaspäeval, et Bitcoinil puuduvad peamised koostisosad, mis muudaksid selle kasulikuks valuutaks. Seetõttu on krüptoraha sisuliselt rohkem kulla kui dollari asendaja ning pigem vara, millega spekuleerida.

Praegu jääb kuld kullaks finantsmajandusliku ebakindluse vastu ja bitcoin jääb spekulatiivse investeeringuna bitcoiniks. Ärgem unustagem, et krüptoraha on suhteliselt uus viis väärtuse globaalseks, turvaliseks ja privaatseks vahetamiseks, omades vabadusetunnet, mida paljud elustada soovivad. Siiski on tõenäoline, et tulevikus see muutub ning bitcoinist saab investeering, millest enamus soovivad osa saada ning seeläbi muutub see hinnalisemaks kui kuld.