Raha on kaasaegse ühiskonna ankur. Vahetustegevus, mis algas selliste esemetega nagu loomanahk, sool, relvad jne, andis aja jooksul valuutale, paberile ja müntidele põhineva vahetusmeedia. Raha areng on sünnitanud digitaalse valuuta. Digitaalsed valuutad on üldine superset selliste valuutade jaoks nagu digitaalne raha, elektrooniline raha, e-raha, elektrooniline valuuta, küberraha ja virtuaalne valuuta, mis hõlmab ka krüptovaluutasid. Digitaalne valuuta võib tähendada ka traditsioonilisi rahalisi varasid digitaalsel kujul.
Juriidilises mõttes on laias laastus kahte tüüpi digitaalseid valuutasid; Keskpanga digitaalne valuuta (CBDC), mis on nomineeritud suveräänsesse valuutasse, mis emiteerib oma fiat-raha digitaalset vormi ja mitte-keskpanga digitaalne valuuta, mida kontrollib arendaja(d), asutaja(d) või määratletud võrguprotokoll.
Mis on virtuaalne valuuta?
Virtuaalne valuuta on valuuta, mis on loodud ja mida hoitakse plokiahela võrgus ilma keskse kontrolli või tsentraliseeritud pangandusasutusteta. Virtuaalse valuutaga tehingud toimuvad tavaliselt koheselt ja toimuvad madalamate kuludega võrreldes traditsiooniliste makseviisidega, mis vajavad tehingute juhtimiseks panku. Virtuaalsetel valuutapõhistel elektroonilistel tehingutel puuduvad kesksed arveldusruumid, kuid neid toetab vajalik arvestus, mis tagab kõigi tehingute läbipaistvuse. Virtuaalsed valuutad võivad olla krüptovaluuta, kupong või preemiaga seotud rahasüsteemid. Esimene krüptovaluuta Bitcoin loodi 2009. aastal tundmatute isikute poolt, kasutades varjunime Satoshi Nakamoto. Krüptovaluutasid ei reguleerita ja need tuginevad krüptograafiale kui juhtimise, verifitseerimise, kontrollimise, turvalisuse ja uue valuuta loomise süsteemile. Peale Bitcoini ja Ethereumi on muud virtuaalsed valuutad Litecoin (LTC), Cardona (ADA), Polkadot (DOT), Bitcoin Cash (BCH), Stellar (XLM), ChainLink, Binance Coin (BNB), Tether (USDT), Monero (XMR) jne.
Krüptovaluutad on üldsusele avatud ning igaüks saab liituda ja tehingut alustada. Selle valdkonna volatiilsus ja kontrolli puudumine tähendab aga seda, et hoolimatud isikud võivad luua olukordi isikute petmiseks. Lisaks on krüptovaluutad ebastabiilsed. Üks viis selle lahendamiseks on kasutada nn stabiilseid münte, näiteks reservvara (väline võrdlusalus), nagu USA dollar või kaubahind, nagu kuld, mis kasutab hinnastabiilsuse saavutamiseks erinevaid meetodeid.
Mis on keskpanga digitaalne valuuta (Central Bank Digital Currency ehk CBDC)?
CBDC on digitaalne valuuta, mille emiteerib ja reguleerib keskpank kui seaduslikult volitatud rahaasutus teatud territooriumil. CBDC on tsentraliseeritud ja kasutab keskpanga väljastatud elektroonilist kirjet või märki. Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (The Bank of International Settlements ehk BIS) soovitab CBDC’le 14 omadust, millest peamine on see, et see on kooskõlas keskpanga kui riigi kriitilise rahaasutuse finantsstabiilsuse eesmärgiga.
Paljud keskpangad tegelevad juba CBDC väljatöötamisega. Hiina on kõigist ees ja hakkas hiljuti pilootprogrammina oma kodanikele CBDC’id väljastama. Vastavalt aadressile https://www.atlanticcouncil.org/cbdctracker/ , mis jälgib CBDC staatuse osas 83 riiki/rahaliitu, tuli välja järgnev: 5 riiki on nüüd täielikult kasutusele võtnud digitaalse valuuta, 14 riiki on katseetapis, 16 arengufaasis ja 32 riiki uurimisfaasis, kümme riiki on passiivsed, kaks on tühistanud ja neli riiki otsivad endiselt võimalusi.
Virtuaalne valuuta versus digitaalne valuuta
Virtuaalsed valuutad erinevad digitaalsest valuutast mitmel viisil. Digitaalne valuuta on lihtsalt panga poolt digitaalses vormingus välja antud valuuta, näiteks digitaalne dollar, digitaalne euro või digitaalne jüaan. Teiseks on virtuaalsed valuutad volatiilsemad ja neil puudub digitaalse valuuta pakutav turvalisus, kuna keskpangad ei toeta neid. Keskpangad võivad keskvaluuta väljastada ilma piiranguteta, võrreldes krüptovaluutaga nagu Bitcoin, mis on piiratud, kuna bitcoinide arv ei tohi olla suurem kui 21 miljonit. See on Bitcoini lähtekoodi kodeeritud ja võrgu sõlmede poolt kehtestatud limiit. Lõpuks määrab krüptovaluuta hinna pakkumine ja nõudlus, samas kui digitaalse valuuta väärtus põhineb seaduslikul maksevahendil.
Üha enam riike hakkab CBDC’d välja andma ning need käivad tõenäoliselt traditsioonilise valuutaga käsikäes. Lõppkokkuvõttes ennustatakse, et see CBDC on pikas perspektiivis riigi ametlik valuuta. Traditsiooniline paberpõhine valuuta ja mündid lähenevad oma eluea lõpule ning CBDC ja krüptovaluuta vahel toimub äge võistlus. Päeva lõpuks võidab kindlasti üks digitaalse valuuta vorm, kas reguleeritud või reguleerimata.