Mis on krüptoraha?

Krüptoraha on üks alaliik digitaalrahast. Digitaalraha on alternatiiv füüsilisele rahale nagu paberraha või mündid. Digitaalrahaks nimetatakse digitaalses vormis ühikut, mis esindab mingisugust vääringut. Digitaalraha jaguneb omakorda virtuaalrahadeks ning krüptorahadeks. Virtuaalraha on kasutusel näiteks erinevates arvutimängudes, esindatuna tokenite või krediidina. Krüptorahaks nimetatakse rahasüsteemi, mida traditsiooniliselt iseloomustab krüptograafilistel (matemaatilistel) alustel üles ehitatud turvalisus, detsentraliseeritud isereguleeruv maksetesüsteem ning võrgu ja tarkvara läbipaistvus. Nii virtuaalrahad kui krüptorahad jagunevad veel omakorda hajutatud ja tsentraliseeritud rahasüsteemideks, olenevalt sellest, kuidas on välja töötatud emiteerimisloogika, kas lähtekood on avalik ning kuidas käib kogu arenduse juhtimine. Hajutatud krüptoraha iseloomustab veel võimalus, et seda saab kasutada ilma kolmandate osapoolte, näiteks pankadeta. See tähendab seda, et raha saab saata üle interneti ükskõik kellelt kellele ilma tsentraalse vahendajata. Tuntuim hajutatud krüptoraha täna on Bitcoin, kuid on olemas üle 4000 teise krüptoraha, nende hulgas ka mõned tsentraliseeritud nagu näiteks Ripple jt.

Bitcoini krüptoraha

    • Skandaalne väljaanne Wikileaks hakkas annetustena aktsepteerima bitcoin’e, kuna traditsioonilised annetusviisid olid pankade ja kaardimaksete poolt kinni keeratud.
    • Bitcoin’e hakkas aktsepteerima musta turu keskkond Silk Road.
    • Loodi palju erinevaid krüptoraha uudistele keskendunud ingliskeelseid väljaandeid.
    • Info levis, ökosüsteem hakkas kiiresti kasvama.
    • Ühe bitcoin’i väärtus tõusis 1 dollarini.

    • Suurim bitcoin’i maksete edstaja Bitpay teatas juba 1000 kliendist, kes nende platvormi kasutavad.
    • Asutati mittetulundusühing Bitcoini Sihtasutus (Bitcoin Foundation).
    • Ploki leidmise auhind vähenes 50 bitcoin’ilt 25 peale.

    • 70% bitcoin’iga kauplemisest toimus Mt. Goxi platvormi kaudu.
    • FBI avastas ja sulges põrandaaluse veebipoe Silk Road, kus peamine ostlemine käis bitcoin’idega.
    • Küprosel toimunud panganduskriis ja pangandusraha käime piiramisel võeti alternatiivina kasutusele bitcoin.
    • Kanadas paigaldati esimesed bitcoin’i automaadid.
    • Küprose Nicosia Ülikool hakkas esimese ülikoolina bitcoin’e aktsepteerima.

    • Avastati, et peamisse kauplemisplatvormi Mt. Gox on sisse häkitud.
    • Bitcoin’i hind ületas 1200 dollari piiri ja kukkus siis kiiresti rohkem kui 50%.
    • Microsoft teatas bitcoin’ide aktsepteerimisest Xboxi konsoolidel.
    • Sushicat hakkas Eestis esimese toidukohana bitcoin’e vastu võtma.
    • LHV pank palkas esimese pangana maailmas krüptoraha eksperdi – Asse Sauga.
    • Eestis tehti tolle aja maailma kalleim ost bitcoin’idega teenitud kasumi eest – Soome ärimees ostis miljoni euro eest Malla mõisa.

    • Kanada 20-aastane imelapsest arendaja Vitalik Buterin tuli välja hajutatud tarkvaraarenduse platvormi ehk Ethereumi ideega.
    • Plokiahela iduettevõtete investeeringud ületasid miljardi dollari piiri.
    • Regulaatorid hakkasid bitcoin’i tõsisemalt suhtuma, New Yorgis töötati välja esimene regulatsioon, Bitlicense.
    • Ethereumi ühisrahastusega kaasati kahe nädalaga üle 30 miljoni dollari.

    • Euroopa komisjon kuulutas bitcoin’i käibemaksuvabaks.
    • Levisid mitmesugused kuulujutud bitcoin’i loojast Satoshi Nakamotost.
    • Bitcoin’i inflatsiooniprotsent ehk ploki auhinna suurus vähenes kaks korda, 25 bitcoin’ilt 12,5 peale.
    • Ühte suuremasse kauplemiskeskkonda Bitfinex häkiti sisse ja sealt kadus 120 000 bitcoin’i.
    • Aasta lõpuks ületas bitcoin’i hind tuhande dollari piiri – esimest korda viimase kolme aasta jooksul.

    • USA finantsinspektsioon lükkas tagasi bitcoin’i turuinstrumentide loomise avaldused.
    • Käis pinev diskussioon bitcoin’i skaleerimise üle.
    • Kogukond poolitus ja andmebaas kahestus, tekkis Bitcoin Cash.
    • Algas ICO-de ehk ühisrahastuskampaaniate buum.
    • Hiina keelas ICO-des osalemise.
    • Käivitati Bitcoin’ide kauplemisfutuurid.
    • Bitcoin lõi uusi rekordeid, saavutades tipphinnaks 19 556 dollarit.

    • Kogu krüptorahanduse turu maht kerkis 827 miljardi USA dollarini.
    • Veebruaris mull lõhkes, ühe kuuga kahanes turu maht kolm korda.
    • Aasta esimese kolme kuuga kahekordistus värbamine plokiahela iduettevõtetesse.
    • Esimese kolme kuuga ületati 2017. aasta ICO-desse rahakaasamise 2017. aasta maht, ulatudes 6,3 miljardi dollarini.
    • Maailma suurim ICO, Telegram, tõstis kokku 4,3 miljardit dollarit.

Bitcoini süsteem on Bitcoini protokolli alusel loodud avatud lähtekoodiga tarkvara ja keskse osapooleta P2P-võrgustik, mille võrgusõlmed peavad koos andmebaasi, mis kajastab kõiki tehinguid ja bitcoin’ide kuuluvust adressaatidele ehk omanikele. P2P-võrgustiku võrgusõlmedes asuvad arvutid osalevad kaevandamisel ning tehingute tegemisel. Bitcoin ehk krüptograafiline valuuta on selle süsteemi arveldusühik.

Andmebaas ehk avalik raamatupidamisregister ehk tehinguplokkide ahel (plokiahel) kajastab kogu ringluses olevat ehk kaevandatud raha ja sellega tehtud tehinguid, aga samuti infot kõigi kontode kohta, millega on krüptoraha olnud seotud. Kui raharingluses ei ole võimalik jälgida konkreetsete pangatähtede liikumist, siis bitcoin’i süsteem võimaldab jälgida iga bitcoin’i liikumist algusest lõpuni. Tavapäraselt rõhutatakse krüptorahaga seotud anonüümsust, kuid kuna kõikide transaktsioonide ajalugu on nähtav, on mõnes mõttes tegemist palju avatuma süsteemiga kui tavapärane pangasüsteem. Vastupidine olukord võib tekkida, kui kasutatakse spetsiaalseid rahakottide rakendusi ehk mixereid, mille eesmärk on bitcoin’i ülekannete vahel jälgi segada. Just nagu erinevad offshore-piirkonnad pangandussüsteemi puhul.

KaevandamineKaeve on protsess, mille käigus kaevandajad moodustavad juba kontrollitud tehingutest ülimat ressurssi nõudva arvutuse abil tehinguplokke ja saavad selle eest preemiaks ringlusesse lastavaid uusi bitcoin’e. Uute bitcoin’ide ringlusesse laskmisega kompenseeritakse kaevandajate panust süsteemi tööshoidmisel. Arvestades, et tehinguplokkide eest saadavate bitcoin’ide arv väheneb, tuleb ühel hetkel hakata kaevandajate panust kompenseerima teenustasudega.

Kaevandaja kasutab spetsiaalset riist- ja tarkvara, kusjuures selle keerukuse juures kasutatakse üldjuhul ASIC (application specific integrated circuit) riistvara ja koos sellega tarnitavat vabavaralist CGmining tarkvara. Kaevandamiseks vajaliku arvutusressursi suurenemine on esile kutsunud kaevandajate ühistegevuse (mining pools), mille eesmärgiks on arvutusressursside koondamise teel suurendada uute bitcoin’ide teenimise võimalusi.

Kõigepealt kaevandatakse krüptoraha tekke- ehk esmaplokk. Bitcoin’ide loomine toimub tsüklitena, kus igas tsüklis kinnitatakse 210 000 tehinguplokki ja kokku väljastatakse X arv bitcoin’e. Esimeses tsüklis väljastati iga plokiga 50 bitcoin’i, kokku 10,5 miljonit. Pärast iga tsüklit väheneb iga tehinguploki kohta loodavate uute bitcoin’ide arv poole võrra. Aastal 2012 sai 50 bitcoinist 25 kuni 07.2016, millest umbes neli aastat hiljem muutus auhind 6,25 peale jne. Kokku lastakse ringlusesse 21 miljonit bitcoin’i, protokolli kohaselt lõpeb emissioon 2140. aastal.

Tehinguplokk moodustatakse võrgu poolt kontrollitud, aga seni veel tehinguplokkidesse lülitamata tehingute andmetest. Tehinguploki õigsuse kinnituseks ja võltsimiskindluse tagamiseks arvutatakse tehingute andmete põhjal krüptograafiline räsi, mis saab ploki osaks ja mis peab vastama bitcoin’i protokolliga etteantud reeglitele. See arvutus peab kogu kaevandajate võrgustikul võtma aega umbes 10 minutit. Kui ilmneb, et kaevandamine võtab rohkem aega, vähendab protokoll automaatselt arvutuse keerukust. Vastupidisel juhul arvutuse keerukus suureneb. Tehinguplokki võib erinevatel ajahetkedel kuuluda väga erinev arv tehinguid (vt Number of Transactions per Block).

Krüptorahaga tehingute tegemiseks on lisaks riist- ja tarkvarale vaja rahakotti, mis moodustub krüptoraha omaniku identifitseerimist võimaldavatest digitaalsetest tõenditest, mida kasutades omanik pääseb oma rahale ligi ja saab sellega teha tehinguid. Omanikul võib olla mitu rahakotti. Muus osas võrdlust füüsilise rahakotiga kasutada ei saa – bitcoin’i rahakotis ei hoita raha.

Bitcoin’i süsteemis kasutatakse avaliku võtme krüptograafiat. Iga andmebaasi kirje omistab mingi koguse krüptoraha kindlale aadressile, kusjuures aadressiks on krüptograafilise võtmepaari avaliku poole kontrollsumma (hash-väärtus). Võtmepaari privaatset poolt teab vaid selle omanik ning privaatvõti on vajalik raha ülekandmiseks teisele omanikule. Tehingukirjed koondatakse eespool kirjeldatud tehinguplokkideks, millest igaühel on unikaalne plokiräsi (hash), mis genereeritakse mingi krüptograafilise räsialgoritmiga. Bitcoin’i räsialgoritm on SHA-256, litecoin’il scrypt jne.

Krüptoraha aadresside inimloetav kuju on 33-täheline tekstijupp, näiteks “1rYK1YzEGa59pI314159KUF2Za4jAYYTd”. Krüptoraha aadressi esimene täht on igal rahal erinev (bitcoin – 1, litecoin – L jne). Igaüks võib luua nii palju erinevaid aadresse, kui vaid hallata jaksab, aadresside loomine on hetkeline ning ei vaja suhtlust võrguga. Ühekordsete ja sihtotstarbeliste aadresside kasutamine võimaldab hoida anonüümsust.

Enamik krüptorahasid baseeruvad bitcoin’i protokollil ja on selle mingis osas muudetud variandid. Kuid üha rohkem tuleb turule ka nullist ehitatud ning teistsugustele põhimõtetel baseeruvad krüptorahade süsteeme.

Näiteks varieeruvad järgmised parameetrid:

  •   võrgu ülalhoidmise põhimõte: proof-of-work (bitcoin, litecoin, auroracoin), proof-of-work/proof-of-stake hübriidsed süsteemid (peercoin, NXT)
  •   ploki räsialgoritm: SHA-256 (bitcoin, peercoin), scrypt (litecoin, dogecoin, auroracoin, 42coin), Primechain (primecoin), Quark (quark coin), CryptoNight (Monero, Bytecoin)
  •   plokkide genereerimise aeg: bitcoin − 10 min, litecoin − 2,5 min, Ethereum – 20 s
  •   emissiooni kogumaht: bitcoin − 21 miljonit, litecoin − 82 miljonit;
  •   eelkaevandatud kogus (jaotus- ja tekkeskeem): bitcoin, litecoin 0%, auroracoin 50%10

Proof-of-work protokolli kasutavate krüptorahade süsteemide toimimiseks vajalik arvutiressurss on väga suur ja kasvab pidevalt vastavalt kaevandamise keerukuse kasvule. 14. aprilli 2014 seisuga on bitcoin’i kaevandamisvõimsus 55PH/s(e+11) (55e+15 hash’i sekundis), sellele kuluva elektri hind oli 2013. aasta lõpus 15 miljonit dollarit päevas, praegu oletatavalt kümneid kordi korda suurem. Bitcoin’i süsteemi üleval hoidmiseks kasutatakse hinnanguliselt arvutiressurssi, mis on 1400 korda suurem kui 500 maailma parima superarvuti ressurss kokku.

Järgnevalt video (inglise keeles), mis räägib veel kord lahti, kuidas bitcoin’i süsteem toimib.

Transaktsioonide loogika

Transaktsioonide loogikaMiks on bitcoin parem kui tavaraha

  • Rahvusvaheline, globaalne.
  • Saab kasutada üle maailma.
  • Võimatu võltsida või järele teha.
  • Võimatu krüptoraha (bitcoin’i) võrku lõhkuda või manipuleerida. Toimimise eelduseks on internet ja kasutajad ise.
  • Võimatu devalveerida.
  • Fikseeritud summa võrku disainitud. Deflatsioonivaba raha.
  • Ülekannete avalikkus. Võrk on täiesti anonüümne, kuid avalik.
  • Võimatu tsenseerida.
  • Kiire.

Miks on bitcoin on parem kui kuld

  • Kuld ei ole lihtsasti väiksemateks osadeks jagatav. Bitcoin näiteks on kuni 8 komakohta jagatav.
  • Kulla väärtust pole võimalik kohe tõestada. Bitcoin’i väärtust tõestab võrk iga 10 minuti järel.
  • Kulla kogust ei ole võimalik kohe määrata. Küll aga on seda parem teha bitcoin’i puhul.
  • Kuld pole ülekantav interneti teel. Bitcoin’i transporditavus on palju parem.
  • Kulda saab lihtsasti konfiskeerida, bitcoin’i mitte.
  • Bitcoin’i emiteerimisloogika on läbipaistev ja avalik.