Koos muutuva ajaga on maailm tasapisi nihutamas oma investeerimisstrateegiaid kullalt aktsiatega kauplemisele ning sealt juba krüptovaluutadele. Krüptovaluuta eksperimendi esimene kümnend on õitsenud palju rohkem kui kellegi metsikuimad ootused ette nägid. Ja kuigi juhtivad majandusteadlased usuvad, et tegemist on mängu muutva strateegiaga ning näevad selles rahanduse tulevikku, on keskkonnakaitsjad selle keskkonnamõjude tõttu lähiminevikus tihti oma kulmu kergitanud.
Maa päev 2022 puhul on siin kiire selgitus selle kohta, kuidas krüptoraha meie keskkonda mõjutab ja kuidas krüptokogukond on liikumas jätkusuutlikuma tuleviku poole.
Esimese põlvkonna krüptovaluutad kasutasid nn töötõendust (Proof of Work), mille käigus kontrollisid eraldi osapooled plokiahelas salvestatud kirjeid ja tehinguid. Kuigi krüptotega kauplemine on täiesti paberivaba, nõudis see iga tehingu kontrollimiseks mõeldud kaevandamisprotsess keerukate algoritmide töötlemiseks palju elektrit ja masinaid.
Bitcoin, üks populaarsemaid krüptovaluutasid, kasutab oma tarkvara käitamiseks umbes 70 000 arvutit ja vajab ühe tehingu jaoks ligikaudu 1997,16 kWh, kulutades seega peaaegu sama palju elektrit, kui keskmine USA pere kuu aja jooksul.
Selle tulemusena on jätkusuutlikud ehk “rohelised” krüptovaluutad turul viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud, püüdes marssida puhtama ja rohelisema tuleviku poole. Sellised krüptovaluutad jätavad minimaalse süsiniku jalajälje, kuna need ei vaja tehingute töötlemiseks tohutul hulgal energiat.
Nendes krüptodes kasutatakse midagi, mida nimetatakse panuse tõenduseks (Proof of Stake), mis tagab usalduse vanamoodsama valuuta: raha vastu. See konsensusmehhanism minimeerib tehingute kontrollimiseks vajaliku arvutusvõimsuse.
Erinevalt Bitcoinist loodab Ethereum, mis on hiljuti üle läinud panuse tõendusele, vähendada energia kogukasutust 99,95%, kuna panuse tõendus on umbes 2000 korda energiasäästlikum kui töötõendus. Üleminekul on Ethereumi energiakulu eeldatavasti võrdne iga võrgusõlme koduarvuti käitamise kuludega. Kuni viimase ajani kasutas Ethereum oma tarkvara käitamiseks 2000 arvutit ja kulutas umbes 178 kWh tehingu kohta, mis võrdub kuue päeva elektrienergiaga, mida keskmine USA pere tarbib.
Mitmed teised krüptoprojektid on samuti hakanud valima oma valuutade kaevandamiseks taastuvaid allikaid. Cambridge’i ülikooli uuringud näitavad, et nende energiakaevandus reservuaaride taastuvenergia osakaal on juba 78%.
Keskkonnakaitsjad on samuti soovitanud viia tegevus naftaväljade kõrvale, kus nad saavad kasutada heitgaase või tuuleparkide lähedusse liigse tuuleenergia kasutamiseks.
Läbi inimkonna ajaloo on kunsti kasutatud teadlikkuse tõstmise ja pakiliste küsimuste üle vestluste algatamise meediumina. Sarnaselt kasutavad NFT kunstnikud oma kunsti, et juhtida tähelepanu kliimakriisile. DigitalArt4Climate toob kokku NFT kunstnikud üle maailma, et propageerida kliimamuutuse suurenemise probleemi. Koostöös UN-Habitatiga on algatuse eesmärk saavutada Pariisi kokkuleppe ülemaailmsed eesmärgid. Samal ajal ühendab see kultuuri ja tehnoloogia, et kaasata üksikisikuid ja kogukondi ühiste hüvede nimel koostööd tegema.
Nagu kõikidel lapsekingades olevatel tehnoloogiatel, on ka krüptol ja plokiahelal vigu, mida tuleb veel parandada. Selle kogu potentsiaal on veel kasutamata, kuid seda saab tõepoolest kasutada hea jõuna jätkusuutlikkuse propageerimiseks. Kuigi ees on kindlasti palju väljakutseid, on krüptol kindlasti potentsiaali viia meid rohelisema planeedi ja tuleviku poole.