Muelleri Aruanne Võib Paljastada Kiire Vajaduse Plokiahela Järele

Suurem osa inimesi tundub arvavat, et Muelleri palju kõneainet pakkunud ja pilgatud aruanne puudutab ainult Trumpi.

Aga suure tõenäosusega tõestab elu vastupidist: Peaprokuröri neljaleheküljeline kiri Kongressile, mis aruande kokku võtab, võib samas sisaldada ka kõige kindlamaid järeldusi Moskva sekkumisest USA valimistesse.

Mida see aruanne ei paljasta, on viisid, kuidas me saaksime tulevikus ennast selliste asjade vastu kaitsta.

Ja ausalt öeldes ei tundu see probleem Washingtoni võitlevate parteide prioriteetide nimekirjas just kõrgel kohal olevat.

Sellest on kahju.

Millest on veel rohkem kahju, on see, et väga vähesed kõrge positsiooniga inimesed suudavad näha plokiahela potentsiaali suurte turvaaukude paikamiseks.

Muelleri aruanne võtab kindlasti teemaks vähemalt ühe haavatava koha: sotsiaalmeediaplatvormid.

Lisaks on ka teine, mis kujutab endast elevanti toas: Hääletamissüsteemid.

Aga meie just ilmunud 18-leheküljelises ülevaates krüptomaailmast, “Tumedad Varjud ja Helge Tulevik” (ENG), alustame me debatti tapjatest Detsentraliseeritud Rakendustest (“tapja-dAppidest”), mis võivad mõlema probleemi lahendamise juures kasuks tulla.

Detsentraliseeritud Sotsiaalmeedia

Alustame Facebookiga, mis on üheks võõragentide lemmikplatvormiks.

Facebookil ei saa kunagi olema piisavalt töötajaid või isegi tehisintellekti, et tsenseerida oma 1,5 miljardit kasutajat, kes iga päev sisse logivad, kusjuures 76% neist teevad seda oma mobiiltelefonidest.

Facebook ei suuda kunagi takistada kasutajaid postitamast Uus-Meremaa veresauna või Myanmari genotsiidi kohta – rääkimata kuritegelikest postitustest, mille taga seisavad kõrgelt treenitud professionaalid ja neid finantseerivad suured valitsused.

On ainult üks jõud, millel võiks potentsiaalselt olla ülekandekiirust, et niivõrd suure ja mitmekesise globaalse kogukonnaga tegeleda: Kogukond ise.

Ja see saab juhtuda ainult detsentraliseeritud sotsiaalmeedias, mida kontrollivad suuresti kasutajad ise – mitte mõni keskne autoriteet.

Tipust algavate äri- või valitsusmudelite asemel sarnaneks see mudel rohkem naabruskonna ühenduste või isegi põllumajandus kooperatiividega: Kasutajad omavad ja kontrollivad kogu informatsiooni. Neil on võim sellised postitused maha hääletada, mis neile ei meeldi. Ja nemad ise on parimaks kaitseks omaenda informatsiooniga manipuleerimise või õõnestustegevuse vastu.

Seda tüüpi plokiahel või Jagatud Pearaamatu Tehnoloogia (DLT), mis saaks selle probleemiga aidata, on juba arendamisel. Kahjuks ei olnud seda veel olemas 2016. aasta USA presidendivalimiste ajal.

Kuidas oleks see tulemusi muutnud? Me võime vastuste üle ainult spekuleerida. Aga järgnev stsenaarium on päris hea pakkumine:

Võõragendid postitavad ikkagi oma sütitavaid mõtteid. Keegi ei suuda neid takistada. Aga nad ei saa juurdepääsu nii tohututele kasutajabaasidele kui on Facebooki oma. Nad ei saa kasutada Facebooki võimsaid analüütika-tööriistu, et suunata oma kihutustegevus just sellele publikule, kes selle kõige kergemini vastu võtaksid. Nad ei saa raha abil oma postitusi veelgi laiemalt levitada. Ja on peaaegu võimatu osta, müüa, varastada või rikkuda kasutajate informatsiooni.

Lõppude lõpuks ei oleks võõragendid kuigi nähtavad. Nad ei suuda oma propagandat massidesse viia. Nad kaovad postituste tohutusse laviini ära.

Võimatu unistus? Ei ole. Sotsiaalmeediaplatvormid, mis on ehitatud algusest peale DLT-ga, võivad selle võimalikuks teha.

Steem ja Kin on head näited. Neil tuleb veel palju tööd teha, et pakkuda sujuvat ja sõbralikku kasutajakogemust. Aga nad on juba praegu tõendiks, et kui kõik muud tegurid jäävad samaks, eelistavad paljud inimesed sotsiaalmeedialehekülgi, mida nad ise otseselt kontrollida saavad ja mis neile ka majanduslikku kasu toovad.

Võrdluseks on (ja jäävad) tsentraliseeritud sotsiaalmeediaplatvormid nagu Facebook kergeteks sihtmärkideks kõigile, kes tahavad seda ära kasutada, olgu siis seest- või väljastpoolt.

Ausad ja Täpsed Valimised

Arvestades seda, kui olulised on valimised tänapäeva demokraatlike riikide jaoks, on sageli üllatav, kui haavatavad nad tegelikult nii kohalikule kui välismaisele sekkumisele ning manipulatsioonile on.

Me arvasime kunagi, et see on ainult arenevate demokraatlike riikide probleem. Nende puhul on domineerivatel välismaistel jõududel võrdlemisi lihtne tulemustega manipuleerida. Need on kohad, kus kõik alates hääleõigusest kuni lõpliku häältelugemiseni on sageli korrumpeerunud ametnike meelevallas ja suletud uste taha peidetud.

Aga nüüd on selgeks saanud, et isegi arenenud riikide valimised on selliste sekkumiste suhtes haavatavad.

DLT võib koostöös teiste tehnoloogiatega aidata mõnda neist probleemidest enamuse ajast lahendada:

Hääletamine toimuks detsentraliseeritud internetiprotokolli abil, mis teeks võimatuks lõpliku hääletamistulemusega manipuleerimise. Kõik selle protsessi aspektid oleksid häkkimiskindlad. Tulemused oleksid täpsed, läbipaistvad ja kõigile teada niipea, kui hääletamine lõpeb. Keerulise ja kõrgetasemelise matemaatika abil kindlustatakse, et iga hääl on valideeritud ning garanteeritakse hääletamistulemused. Sekkumised ja manipulatsioon taandatakse murdosale sellest, mis tänapäeval võimalik on.

Koos võiksid need kaks tapja-dAppi tõenäoliselt avatud demokraatiaid tõhusamalt ja odavamalt kaitsta kui ükski teine lahendus.

Nad võiksid ka olla suured teerajajad, mis avaksid plokiahelale ja krüptorahadele võimaluse massideni jõuda.

Parimat,

Martin

Artikkel – Weiss Ratings

Tõlge: Lucreds Plus OÜ