Plokiahelast maakeeli

Mis on blockchain?

Blockchain (eestikeeles plokiahel) on lühidalt öeldes hajutatud andmebaas, mille andmete uuendamine toimub läbi matemaatilise konsensuse saavutamise algoritmi.

Mida see kõik tähendab?

Andmebaasi koopiat hoitakse korraga väga paljudes arvutites üle maailma krüpteeritult nii, et andmetest saavad tegelikult aru ainult algsed andmete omanikud ja loojad.

Andmete ja andmebaasi uuendamine toimib spetsiifiliste, matemaatiliselt tagatud reeglite abil kus igasugune uus info peab olema mitte sisuliselt kuid matemaatiliselt aktsepteeritud kõigi osapoolte poolt.

Andmete liikumine andmebaasis on struktureeritud ülekanneteks ning ülekanded omakorda on paigutatud ajaliselt, näiteks 10 minuti pikkustesse blokkidesse. Ja blokid omakorda on seotud omavahel matemaatilisse ketti. Sealt tuleneb ka nimi plokiahel või blockchain.

Maakeeli

Kasutame metafoorina juturaamatut, kus sõnad lehekülgedel on infoülekanded ning leheküljed on blokid. Kui võtta suvaline “sõna” suvaliselt “leheküljelt”, siis see “sõna” on seotud kõigi nii eelnevate “sõnadega lehekülgedel” kui järgnevate “sõnade ja lehekülgedega” ning annab kokku tervikuna “raamatu ja loo” ehk plokiahela. Autor loob ” raamatusse” järjest uusi “sõnu”, lugejal on ligipääs neid lugeda ning “trükikoda ja raamatukoguhoidja” hoolitsevad “raamatu lehekülgede loomise ning raamatu” jagamise eest. Samas, “sõnadest” saavad aru ainult “sõnade” autorid ning vastava loa olemasolul ka lugejad. Kõigile on aga läbipaistev ja täpselt teada metoodika, kuidas “raamatut” on trükitud, millise loogikaga “sõnad” ritta seotud, konkreetse “raamatu” eesmärk, iseloom ja olemus. Ehk siis: sisu on avalikkuse eest ligipääsudega peidetud, vorm on aga väga täpselt kõigile teada ning igal ajal ka kontrollitav. “Raamatule uute lehtede lisamine” toimub ainult kõigi “raamatukoguhoidjate ja trükikodade” nõusolekul. Nõusoleku uute “sõnade” loomiseks ja “lehtede trükkimiseks” saavad nad anda, teades täpselt vormi ja vormiga seotud matemaatilisi reegleid kuid nad ei pea selleks teadma ei “sisu ega sõnade” otsest tähendust.

Kaevandamine ehk töökinnitus

Meetod, kuidas tagada usaldusväärsete ja loogiliselt meie metafoorina kasutatavasse “raamatusse” sobivate uute “sõnade trükkimine”.

Et tagada kogu “raamatu”, uute “sõnade” ning “lehtede” sobivus ja usaldusväärsus, peavad “trükikojad ja raamatukoguhoidjad” spetsiaalset tööd tegema, mis ei ole otseselt seotud raamatu jagamise, trükkimise ega hoidmisega.

Iga uue “lehe” lisamisega “raamatusse” kaasneb keskmiselt 10 minuti jagu rasket tööd, milleks on kujundlikult väljendudes ca 1m3 suuruse “augu kaevamine”.

Samal ajal kui “lehekülje” jagu uusi “sõnu” ootab “trükijärjekorras”, “kaevavad kõik raamatukoguhoidjad ja trükikoja töötajad labidatega auke”. Esimene töötaja, kes saab mikromeetri täpsusega valmis “1m3 suuruse augu, tõstab labida üles ja karjub “Valmis!” Selle peale lähevad kõigi “trükikodade ja raamatukogude” töötajad “augu” juurde, mõõdavad selle kiiresti üle ning kinnitavad, et see on täpne. Koos nn “augu” täpsuse fikseerimisega veendutakse ka selles, et “trükijärjekorras olevad sõnad” on mõistlikud ning saavad nüüd “raamatus” endale uue “lehekülje”, mille number on seotud äsja kaevatud “augu” koordinaatidega. Kui keegi paharet tahaks “raamatusse” lisada “seosetuid roppusi” või muid inetusi, peab ta korraga “kaevama rohkem täpseid auke kui kõik trükikojad ja raamatukoguhoidjad kokku”. Selle tulemusena tekib olukord, kus luues loogiliselt “jutujätkuks sobivaid sõnu” on sadu kordi odavam kui proovida ehkupeale “suvalisi teemaväliseid roppusi jutu sisse peita”.

Kuna “trükikodade ja raamatukoguhoidjate” puhul on tegemist suure hulga ajanõudva musta töö ja bürokraatiaga, soovivad “trükikojad ning raamatukoguhoidjad” oma töö eest ka väärilist palka saada.

Aga palka ei saa mitte igaüks vaid ainult “täpse augu kaevanud töötaja”.

Palk koosneb kahest osast, kõigepealt võetakse vahelt endale “nt. 0,01g trükimusta iga uue sõna raamatusse kinnitamise eest”. Kuna uusi “sõnu” tuleb tuhandeid kordi sekundis, on palk piisavalt motiveeriv nii “trükkimise kui ka raamatu” jagamise eest. Trükimusta saab hiljem avalikul turul rahaks vahetada. Lisamotivatsiooniks saab tunnustatud võitja-kaevur auhinnaks “autoriõiguse järgmise 5 lehekülje täie sõnade loomiseks”.

Märkusena tuleb juurde lisada, et kogu vajalik vormi ning protsessi kirjeldav informatsioon on avalikkusele hetkega kättesaadav ja võimalikult läbipaistev.

Miks on plokiahel niivõrd oluline leiutis?

Plokiahel on eemaldanud ühe eelnevalt lahendamatuks peetud probleemi, mis esineb alati hajussüsteemide puhul

Bütsantsi kindralite probleem

Seda probleemi kirjeldatakse järgnevalt:

“Bütsantsi väed piiravad Rooma linna. Iga väeosa juhib oma kindral, kokku näiteks 5 väeosa. Üks kindralitest leiab, et koidu ajal on hea aeg rünnakuks. Selleks, et vallutada kogu Rooma linn, peaksid kõik väed korraga rünnakule asuma. Juhtivkindralil on nüüd ülesandeks saata käskjalaga info teistele kindralitele, et ründame kõik koos järgmise koidu ajal. Tal tekib koheselt kaks probleemi. a) kuidas ta saab olla kindel, et sõnum on teiste väeosade kindralitele kohale jõudnud. Kust ta teab, et käskjalg pole näiteks vahepeal maha lastud või kinni võetud? b) Kuidas ta saab olla kindel, et kohale jõudnud sõnumit pole vahepeal muudetud? Käskjalg võis osutuda reeturiks. Ka võib olla reeturiks mõni teine kindral. Ehk, et kuidas tagada antud hajutatud süsteemis informatsiooni usaldusväärsus, seda ka juhul kui väeosade ja kindralite arv väheneb või suureneb? Selleks peaks täielikult eemaldama võimaluse tegutseda reeturitel ja välistel ründajatel.”

Plokiahela süsteem oma konsensuse saavutamise algoritmiga on selle ülesande piisavalt hästi lahendanud. Ehk siis tänu plokiahela süsteemile meil on täna võimalik ehitada usaldusväärseid ja korruptsioonivabu hajussüsteeme, aitamaks edasi ükskõik millist eluvaldkonda tänapäevases ühiskonnas.