Tsentraliseeritud krüptovaluutad – millised omadused muudavad krüptovaluuta tsentraliseerituks?

Kui oled juba mõnda aega krüptovaluuta turul olnud, siis oled ilmselt teadlik eelarvamustest mis tahes tsentraliseerimise osas, olgu selleks siis pangad, valitsused või isegi tsentraliseeritud krüptovaluuta vahetusbörsid. Miks on üldine krüptovaluuta kogukond tsentraliseerimise vastu? 

PÕHILINE FILOSOOFIA: DETSENTRALISEERIMINE

Peame mõistma, et krüptovaluuta üks põhialustest on idee detsetraliseerimisest, mis läheb vastuollu kõikide tsentraliseeritud süsteemidega, millega inimkond harjunud on. Põhimõtteliselt iga üksikut ühikut, millel on süsteemi haldamise üle täielik kontroll, nimetatakse tsentraliseeritud üksuseks ning seda ökosüsteemi, mis on kontrollitud, nimetatakse tsentraliseeritud süsteemiks. 

Valitsused on tsentraliseeritud, sest  neil on õigus meid reguleerivate seaduste väljatöötamiseks, säilitamiseks ja nende eemaldamiseks. Pangad (ja keskpangad) on tsentraliseeritud, kuna nad kontrollivad meie rahasüsteemi, mis on meie majanduse tuum. Ettevõtted on tsentraliseeritud, sest tegevjuhil on kasumi maksimeerimise ning ettevõtte mis tahes poliitika ja reeglite osas viimane sõna. 

Detsentraliseerimine viitab võimu ja kontrolli jaotumisele

keskselt autoriteetselt üksuselt -> tervele kogukonnale võrgus.

Krüptovaluuta ning nende aluseks olev tehnoloogia plokiahel, on vastuolus igasuguse tsentraliseeritud kontrolliga ja annab selle asemel kõigile osalejatele võimaluse sõna sekka öelda avatud ja läbipaistva süsteemi haldamisel ning sellesse panustamisel.

DETSENTRALISEERITUD SÜSTEEMI OMADUSED

Enne tsentraliseeritud müntidele pilgu heitmist on ülitähtis mõista detsentraliseerimise mõistet. Nagu Vitalik Buterin (Ethereumi asutaja) on teoreetiliselt öelnud, on detsentraliseeritud süsteemis 3 peamist kategooriat:

1.  Poliitiliselt detsentraliseeritud: Ükski keskne üksus ei kontrolli plokiahelat
2.  Arhitektuuriliselt detsentraliseeritud: Ühtegi keskset kohta rikkele ei ole (tsentraliseeritud süsteem lõpetab töötamise või on ohustatud, kui üks osa süsteemist läheb rikki) 
3.  Loogiliselt detsentraliseeritud: Võrk nõustub võrgu ühe tavalise olekuga (andmekogum), käitudes justkui üks kollektiivne arvuti.  

Plokiahela süsteemid on seega loodud selleks, et pakkuda mehaanikat avatud ja muutumatutele süsteemidele, et need saaksid olla stabiilsed ning rünnakutele vastupidavad. Esimene detsentraliseeritud krüptovaluuta Bitcoin loodi selleks, et pakkuda elujõulist alternatiivi tsentraliseeritud rahasüsteemile, võimaldades kasutajatel raha üle kanda ilma vahendajate (pangad ja maksetöötlejad) vajaduseta. Bitcoini detsentraliseeritud olemus võimaldas mitmesuguseid eeliseid, sealhulgas:

• Odavamad ülekandetasud: Võrreldes suurte tasudega, mida nõuavad vahendajad, peavad krüptovaluuta kasutajad ülekande puhul maksma vaid murdosa kuludest.
• Kiired kinnitustasud: Kasutajad peavad ootama minuteid enda krüptovaluuta ülekandmiseks (kõikjal maailmas), võrreldes pankadega, millel võtab see aega päevi. See on eriti oluline piiriüleste tehingute tegemisel.
• Turvaline: detsentraliseeritud süsteemid kannatavad vähem-tõenäoliselt keske rikke korral. Lisaks on detsentraliseeritud süsteemi ründamine tundlike keskpunktide puudumise tõttu palju kallim.
• Läbipaistvus ja muutumatus: Kasutajad saavad kontrollida iga tehingut kuni plokiahela ajaloo täpse ajatempli, väärtuse ja osalejateni välja. Samuti võivad nad olla kindlad, et ühtegi tehingut ei saa muuta ega kustutada.

Detsentraliseerimine on algusest peale olnud krüptovaluuta maailma sünonüüm. Seetõttu on pahameel tsentraliseerimise – või selle mis tahes vormi – vastu üldises krüptovaluuta kogukonnas suur. Heidame pilgu krüptovaluuta maailmas eksisteerivatele tsentraliseerimise erinevatele vormidele.

TSENTRALISEERITUD KRÜPTORAHADE TÜÜBID: 

Tsentraliseerimine krüptovaluutade kontekstis on kahes põhivormis, mis hõlmavad järgmist:

1. EEL-KAEVANDATUD TOKENITE OMANIKE KOONDUMINE 

Tsentraliseeritud krüptovaluuta kõige ilmsem omadus on võibolla see, et enamus müntide kogusest kuulub ühele üksusele. Tavaliselt üksusele (ettevõttele või sihtasutusele), kes mündi kõigepealt lõi.

Tsentraliseerimine on veelgi ilmsem, kui see üksus on kasumit teeniv ettevõte. Mündikoguste enamusomandi omamine annab ettevõttele suurema võimu kogu võrgu kontrollimisel ja haldamisel. See ei erine tsentraliseeritud ettevõttest, mis kontrollib täielikult kõiki oma tegevuse ja juhtimise aspekte. Lisaks on eelnevalt välja kaevandatud tokenitel suurem tõenäosus saada tsentraliseerituks, kuna kogu tokenite kogus on alguses loodud ja edaspidi enam uusi ei looda.

See on tugevas vastuolus müntidega nagu Bitcoin ja Ethereum, mida saab kaevandada ning kus kaevuritel on võimalus kaevandamise käigus teenida rohkem münte. Selles artiklis selgitame veelgi müntide ja tokenite erinevusi.

Näitena võib tuua Ripple’i (XRP), kus Ripple Labs – kasumi maksmise ettevõte, mis asutas Ripple’i, ja selle asutajad omavad umbes 60% ringluses olevatest kõikidest eelnevalt kaevandatud XRP-st. See tähendab, et ainult väike osa XRP-st kuulub avalikkusele. Krüptovaluuta kogukond suhtub sellesse negatiivselt, kuna see on vastuolus krüptovaluutade pakutava detsentraliseerimise mõistega.

2. KAEVANDAMISE TSENTRALISEERITUS

Kaevandamise tsentraliseerimise kategoorias on kaks peamist elementi:

1. Tsentraliseeritud sõlmed

See tsentraliseerimise kategooria viitab projektile kuuluvate sõlmede määrale. Kui enamus või kõik sõlmed kuuluvad mündi loonud üksusele, nimetatakse münti tsentraliseerituks.

Kuna igas plokiahelas on nõutud tehingute kontrollimiseks ja kinnitamiseks sõlmed, kahjustaks plokiahel, mida enamasti juhivad ühe keskse üksuse sõlmed, võrgu terviklikkust ja avatust. See muudaks plokiahela vastuvõtlikuks väliste osapoolte, näiteks valitsuste ja ettevõtete poolt kontrollitavate üksuste, sekkumistele. Lisaks oleks ühe keskse üksuse juhitav plokiahel haavatav keskse rünnakupunkti suhtes – olukord, kus kogu võrk langeb, kui sõlmed peaksid ebaõnnestuma (shut-down).

NEO on näide projektist, millel on ainult 7 valideerimissõlme, mida kõiki kontrollib NEO meeskond. Kuigi NEO on öelnud, et detsentraliseerimine saavutatakse järk-järgult nende tegevuskavas, muudab praegune olukord siiski NEO tsentraliseerituks.

Kui üle kolmandiku sõlmedest jääb võrguühenduseta, ei saa konsensust tekkida ja plokiahel lülitub tõhusalt välja. See tähendab, et mitte rohkem kui kolm 7-st NEO-sõlmest võib jääda võrguühenduseta, et plokiahela saaks jätkuda. 

1. Räsivõimsuse tsentraliseeritus

Räsivõimsus tähendab võrgus olevate sõlmede arvutusvõimsust. Räsijõu tsentraliseerimine toimub siis, kui arvutusvõimsuse enamus kuulub ühele tsentraliseeritud üksusele. Tuntud ka kui “51% rünnak”, kus kaevurid, kes kontrollivad enamikku (51% või enam) räsimisjõust, saavad takistada uute tehingute kinnituste saamist, monopoliseerida uute plokkide kaevandamist (ja säilitada kõik hüved), blokeerida kõik nende käsutuses olevad tehingud ning kõige ohtlikum, nad saavad münte topelt kulutada. See omakorda ohustab plokiahela turvalisust ja muutumatust.

Topeltkulutamine on võimalus, et münti kulutatakse kaks korda.

See on pettus, mille korral omanik võib teha digitaalse tokeni koopia

ja saata selle osapoolele (või kaupmehele), säilitades originaali.

Näide “51-protsendilisest rünnakust” juhtus 2018. aasta mais Bitcoin Gold’iga, mis on Bitcoini hard fork. Pahatahtlikud näitlejad suutsid kontrollida tohutut kogust Bitcoin Gold’i räsimisvõimsusest ning suutsid mündid kahekordselt ära kulutada mitme päeva jooksul. Neil õnnestus varastada üle 18 miljoni dollari väärtuses Bitcoin Gold’i.

KOKKUVÕTE

Krüptoraha saab tsentraliseerituks märgistada mitmel viisil. On tõsi, et krüptorahad loodi algselt detsentraliseerimise filosoofiaga ja kogukond võib suhtuda negatiivselt mis tahes variatsioonidesse, mis on selle ideoloogiaga vastuolus. Tsentraliseeritud lahendusel – nimelt jõudlusel, mastaapsusel ja stabiilsusel – on kindlasti väärtusi, mis nõuavad lähemat vaatlemist, kuid lõppkokkuvõttes on kogukonna kaasamine ning nende osalemine eluliselt tähtis omadus, mida krüptorahad ja plokiahela tehnoloogia pakuvad.